Westminsteri kohtus Assange'i advokaadi Edward Fitzgeraldi poolt esitatud väide leidis aset enne seda, kui Wikileaksi asutaja väljaandmist puudutav kohtuprotsess järgmise nädala esmaspäeval ametlikult alguse saab, vahendasid Guardian, Hill ja BBC.

Fitzgerald viitas Assange'i teise advokaadi Jennifer Robinsoni tõenditele, mille kohaselt olevat Trumpi innuka toetajana tuntud esindajatekoja liige Dana Rohrabacher külastanud 2017. aasta augustis Ecuadori Londoni saatkonnas viibivat Assange'i.

"Härra Rohrabacher läks vaatama härra Assange'i ja teatas, presidendi korraldusel, et pakub armuandmist või muud pääseteed, kui härra Assange teatab, et Venemaal ei olnud mingit pistmist DNC leketega," selgitas advokaat Fitzgerald kohtus.

Piirkonna kohtunik Vanessa Baraitser kinnitas, et võtab advokaatide tõendeid kohtuprotsessil arvesse.

Valge Maja pressiesindaja Stephanie Grisham teatas kommentaariks, et president vaevu tunneb Dana Rohrabacherit peale selle, et tegu on endise kongresmeniga "Ta pole kunagi temaga sel teemal ega ka eriti mingil muul teemal rääkinud," väitis pressiesindaja.

"See on täielik väljamõeldis ja täielik vale. See on tõenäoliselt järjekordne lõppematu pettus ja täielik vale DNC poolt," lisas Grisham.

Samas on teada, et Trump kutsus Rohrabacheri Valgesse Majja 2017. aasta aprillis pärast seda, kui oli näinud kongresmeni Fox Newsis presidendi kaitseks sõna võtmas.

Samuti kinnitas Valge Maja omal ajal, et Rohrabacher oli 2017. aasta septembris helistanud Valge Maja tollasele personaliülemale John Kellyle, et rääkida võimalikust kokkuleppest Assange'iga.

Samuti on mõnevõrra kaheldav pressiesindaja väide, et Trump vaevu tunneb Rohrabacherit, sest pärast valituks osutumist oli Rohrabacher üks neist, keda Trump kaalus välisministri kandidaadiks. Lõpuks tõusis välisministriks siiski Rex Tillerson.

Rohrabacher rääkis omakorda ajalehele Wall Street Journal, et tema poolt pakutud kokkulepe nägi ette, et Assange annab üle andmed, millega tõestab, et Venemaa ei olnud häkitud DNC e-kirjade allikas.

Artiklis tsiteeritud anonüümne allikas administratsioonis selgitas, et Kelly oli öelnud Rohrabacherile, et sellise ettepanekuga on parem minna luurekogukonna jutule. Sama ametniku sõnul polnud Kelly Rohrabacheri sõnumit ka Trumpile edastanud ning väidetavalt polnud president teadlik pakutava kokkuleppe detailidest.

Rohrabacher teatas tookord, et ta on skeptiline Luure Keskagentuuri erapooletuse osas, sest USA luurekogukonna ühine konsensus oli, et Venemaa sekkus USA 2016. aasta presidendivalimistesse.

Hetkeni, mil Rohrabacher 2018. aasta valimistel oma esindajatekoja koha kaotas, pälvis ta kongressis tähelepanu Vladimir Putini Venemaa poliitika hääleka õigustajana. Muuhulgas kiitles ta meedias, et oli 1990. aastatel tulevase Vene presidendiga koos alkoholi pruukinud ja käesurumises võistelnud. 2012. aastal hoiatas Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) Rohrabacherit, et Vene agendid üritavad temast nn mõjuagenti kultiveerida.

Rohrabacherit ega tema advokaati ei õnnestunud meedial esialgu Assange'i advokaatide väidete kommenteerimiseks kätte saada.

Paar tundi hiljem Rohrabacher aga teatas, et tegi ettepaneku omal initsiatiivil ning et Valge Maja polnud seda eelnevalt heaks kiitnud.

"Ma ei rääkinud president Trumpiga kordagi Julian Assange'ist," kirjutas endine kongresmen oma blogis. "Samuti ei saanud ma juhiseid Trumpilt ega kelleltki teiselt temaga seotud inimeselt, et ma Assange'iga kohtuks. Ma olin enda faktide tuvastamise missioonil enda kuludega, et saada informatsiooni, mis oli oluline meie riigi jaoks."

"Ühelgi korral ei pakkunud ma mingit kokkulepet presidendi nimel. Ka ei öelnud ma, et ma esindan presidenti," lisas Rohrabacher.

Varastatud DNC e-kirjade avalikustamine Wikileaksis mängis 2016. aasta presidendivalimistel olulist rolli, sest need kahjustasid nii Hillary CLintoni kui ka Demokraatliku Partei mainet vahetult enne valimispäeva ning ka seetõttu, et need juhtisid tähelepanu eemale skandaalilt, mis tekkis, kui avalikkuse ette jõudis helisalvestis, kus Trump naiste ahistamisega kiitleb.

USA võimud soovivad Assange'i väljaandmist seoses 18 süüdistusega, mille hulka kuuluvad nii häkkimine kui ka USA diplomaatilise kirjavahetuse avalikustamine Wikileaksis kümmekond aastat tagasi. Teda süüdistatakse ka koostöös endise sõjaväeluure analüütiku Chelsea Manninguga, et lekitada avalikkuse ette USA salastatud dokumente.

Täieliku süüdimõistmise korral võib Assange'i teoreetiliselt ähvardada kuni 175 aasta pikkune vanglakaristus.

Esmaspäeval algav Assange'i kohtuprotsess Londonis kestab esialgu nädal aega. 18. mail algab see taas ning kestab siis kolm nädalat. Kohtuotsus tuleb ilmselt kuid hiljem ning ka siis on ülimalt tõenäoline, et vähemalt üks osapool kaebab selle edasi.

Assange on viibinud Belmarshi vanglas alates eelmise aasta septembrist, kui ta oli ära kandnud 50 nädala pikkuse vabadusekaotuse, mille Briti kohus määras talle kautsjonitingimuste rikkumise eest.

Ecuadori saatkonda läks Assange 2012. aastal peitu jällegi Rootsile väljaandmise eest, sest teda süüdistati seal aset leidnud seksuaalkuritegudes. Rootsi võimud on nendest süüdistustest hiljem loobunud.

Ecuadori jaoks muutus Assange aastate jooksul üha tülikamaks külaliseks ning pärast sealse presidendi ja valitsuse vahetumist, asus Ecuador juba aktiivselt otsima võimalusi, kuidas temast lahti saada. 2019. aasta 11. aprillil võtsidki Briti võimuesindajad Ecuadori saatkonnast välja saadetud Assange'i kinni.

Kui varem oli Assange'il USA meedias, eriti parempoolses meedias pigem negatiivne kuvand, siis DNC e-kirjade juhtumi ning Venemaa juurdluse päevil leidis ta Trumpi toetavas meedias ka positiivset kajastamist. Näiteks 2017. aasta jaanuaris tegi temaga Ecuadori saatkonnas pika intervjuu Fox Newsi saatejuht Sean Hannity ning usutluse ajal kordas Assange kõiki oma varasemaid väiteid, muuhulgas ka seda, et demokraatide lekkinud dokumente ei saanud ta Venemaa esindajate käest. Kriitikud on juba pikemat aega süüdistanud nii Assange'i kui ka Wikileaksi lähedastes sidemetes Venemaa luureteenistuste ja häkkeritega.

Assange'i advokaadi väited jõudsid avalikkuse ette vaid päev pärast seda, kui Trump oli andnud armu mitmele värvikale korruptandile ja finantskurjategijale, sealhulgas Illinoisi endisele kubernerile Rod Blagojevichile.

Meedias on spekuleeritud ka võimaluse üle, et Trump võib anda armu oma pikaaegsele võitluskaaslasele Roger Stone'ile, kelle kohus mõistis novembris süüdi kongressi poolt algatatud Venemaa-juurdluse takistamises ning eelkõige valetamises oma suhete kohta Assange'i ja Wikileaksiga. Kohus teeb Stone'i karistus puudutava otsuse neljapäeval ning sellele on juba eelnenud skandaal seoses asjaoluga, et William Barri juhitud justiitsministeerium vähendas Stone'i puhul soovituslikku karistusmäära.