Ecuadori president: Assange'i ei anta välja surmanuhtlusega riigile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1554987960000 | amCalendar}}
Lenin Moreno.
Lenin Moreno. Autor/allikas: Ecuadoran Presidential Official/EPA/Scanpix

Neljapäeval Londonis kinni võetud WikiLeaksi asutajat Julian Assange'i ei anta välja ühelegi riigile, kus teda ähvardab piinamine või surmanuhtlus, ütles Ecuadori president.

"Ma küsisin Suurbritannialt garantiid, et härra Assange'i ei antaks välja ühelegi riigile, kus teda ähvardaks piinamine või surmanuhtlus," sõnas Lenin Moreno videopöördumises sotsiaalmeedias. 

Briti valitsus kinnitas kirjalikult, et kavatseb sellest nõudmisest kinni pidada, ütles Moreno. Assange on elanud Ecuadori saatkonnas Londonis alates 2012. aastast. Assange palus saatkonnast varjupaika, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises.

Assange peeti kinni USA vahistamismääruse alusel seoses tema rolliga sõja- ja luuredokumentide lekitamises 2010. aastal. Häkkerit ähvardab viis aastat vangistust vandenõu eest tungida USA valitsuse arvutisse, teatas Ühendriikide justiitsministeerium. 

Moreno ütles Twitteris varem, et Ecuadoril on "suveräänne õigus" võtta tagasi Assange'ile antud asüül "rahvusvaheliste tavade ja kooselamise protokolli korduva rikkumise eest".

Assange kavatseb võidelda USA väljaandmisnõude vastu

Julian Assange kavatseb vaidlustada USA väljaandmisnõude ja võidelda selle vastu, ütles advokaat Jennifer Robinson neljapäeval pärast tema vahistamist.

Robinsoni sõnul palus Assange ühtlasi edastada oma poolehoidjatele sõnumi, et tema korduvad hoiatused Ühendriikidele väljaandmise ohust on osutunud õigeks. 

"Ta lausus: 'Ma ütlesin teile," sõnas advokaat Londonis Westminsteri magistraadikohtu õuel. 

Neljapäeval mõistis kohus Assange'i süüdi kautsjonireeglite rikkumises 2012. aastal. Austraallast ähvardab rikkumise eest kuni 12 kuud vangistust. 

2. mail hakkab kohus arutama häkkeri suhtes väljastatud USA vahistamismäärust. 

Moskva: Assange'i vahistamine on "vabaduse kägistamine"

Venemaa taunis neljapäeval WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i vahistamist Suurbritannias kui demokraatlike vabaduste vastast sammu.

""Demokraatia" käsi kägistab vabadust," ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova Facebookis, kui Briti politsei oli Ecuadori Londoni saatkonnas Assange'i kinni võtnud.

Kremli pressisekretär Dmitri Peskov avaldas ajakirjanikele lootust, et Briti võimud järgivad Assange´i vahi all hoides kõiki tema õigusi. 

Briti politsei vahistas Assange'i Londonis Ecuadori saatkonnas pärast Quito otsust tema poliitiline asüül tühistada, teatas politsei neljapäeval avalduses. 

Assange oli redutanud Ecuadori saatkonnas alates 2012. aasta juunist. 

Snowden: Assange'i vahistamine on pressivabaduse mustim päev

USA saladokumente lekitanud endine luuretöötaja Edward Snowden ütles neljapäeval, et WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i vahistamine Londonis on "pressivabaduse mustim päev".

Snowden ise lekitas 2013. aastal ajakirjandusse tuhandeid USA valitsuse jälitustegevust puudutavaid saladokumente ja põgenes seejärel Venemaale, kus sai varjupaiga ja elamisloa.

"Pildid sellest, kuidas Ecuadori suursaadik kutsub Ühendkuningriigi salapolitsei saatkonda, et auhinnatud ajakirjanduse kirjastaja - meeldigu see või mitte - hoonest välja tirida, jõuavad ajalooraamatutesse," ütles USA Riikliku Julgeolekuameti (NSA) endine töötaja Twitteris.

"Assange'i kriitikud võivad rõõmustada," lisas ta, "kuid pressivabadusele on see must päev."

Assange vahistati kautsjonireeglite rikkumise ja USA väljaandmistaotluse alusel

Briti võimud võtsid Londonis Ecuadori saatkonnas vahi alla Wikileaksi asutaja Julian Assange'i, kellele poliitilise varjupaiga pakkumise lõpetamisele oli Ecuador viimasel ajal juba korduvalt vihjanud. 

Londoni piirkonna politsei teatas, et Assange on kautsjonireeglite rikkumise eest vahi all ning ilmub Westminsteri kohtu ette niipea kui võimalik, vahendasid BBC ja Reuters

Politsei teatel võeti Assange vahi alla pärast seda, kui Ecuadori suursaadik kutsus politsei saatkonnahoonesse. Suursaadiku kutse aga järgnes Ecuadori valitsuse otsusele poliitilise varjupaiga andmine tühistada.

Politsei kinnitas, et Assange'i vahistamise põhjuseks on nii kautsjonireeglite rikkumine kui ka USA poolt esitatud väljaandistaotlus. Hetkel pole aga endiselt täpselt selge, milles teda USA-s süüdistatakse.

Ecuadori president Lenin Moreno ütles kommentaariks, et Assange'ile poliitilise varjupaiga andmisest loobuti, kuna ta rikkus korduvalt rahvusvahelisi reegleid.

Samuti märkis Moreno, et Ecuador sai Ühendkuningriigilt kinnituse, et Assange'i ei anta välja riigile, kus teda võib oodata ees surmanuhtlus.

Ecuadori siseminister teatas oma avalduses, et Assange sekkus korduvalt Ecuadori siseasjadesse ning lisas, et muuhulgas kuuluvad temaga lähedalt seotud isikute hulka kaks Ecuadoris viibinud Vene häkkerit.

Wikileaks teatas omakorda, et Ecuador on Assange'i asüüliõigusest ilma jättes tegutsenud vastuolus rahvusvaheliste reeglitega.

Briti siseminister Sajid Javid kinnitas, et Assange on politseis vahi all ning astub õigustatult Ühendkuningriigi kohtu ette. "Ma soovin tänada Ecuadori koostöö eest ning Londoni piirkonna politseid professionaalsuse eest. Mitte keegi ei ole seadusest kõrgemal," märkis minister.

Peamiselt USA dokumentide avaldamisega tähelepanu pälvinud Assange varjas end Ecuadori Londoni saatkonnas alates 2012. aasta juunist. Esmalt oli tema eesmärk hoiduda vahistamisest ja väljaandmisest Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises, kuid Stockholm otsustas süüdistustest üle-eelmisel aastal loobuda.

Samas ähvardas teda saatkonnast lahkumisel vahistamine Briti võimude poolt, kes süüdistavad teda kautsjonireeglite rikkumises. Assange'i peamiseks hirmuks oli aga see, Suurbritannia annab ta välja USA-le, kus talle võidakse esitada süüdistus salastatud dokumentide lekitamises.

Kriitikud on juba pikemat aega süüdistanud nii Assange'i kui ka Wikileaksi laiemalt lähedastes sidemetes Venemaa luureteenistuste ja häkkeritega. Näiteks olevat Wikileaksil oluline roll Venemaa operatsioonis, mis puudutas sekkumist USA valimistesse.

Briti välisminister: Assange pole mingi kangelane

Briti välisminister Jeremy Hunt ütles, et Assange'i näol pole tegu mingi kangelasega ning et tal tuleb nüüd Ühendkuningriigi kohtu ees vastust anda.

"Mitte keegi ei ole seadusest kõrgemalt," rääkis Hunt Sky Newsile. "Julian Assange ei ole kangelane, ta on end tõe eest peitnud aastaid ja aastaid. On õige, et tema tuleviku üle teeb otsuse Briti õigussüsteem."

Rootsi advokaat soovib vägistamisjuurdluse taasalustamist

Kuigi Rootsi lõpetas kriminaalmenetluse Assange'i vastu esitatud vägistamissüüdistuste asjus 2017. aastal, teatas üht tema väidetavat ohvrit esindav advokaat, et naisel on plaanis pürgida uue menetluse alustamise poole.

"Minu klient ja ja ma ise saime just teada, et Assange on vahi alla võetud. Fakt, mida me oleme oodanud ja lootnud juba ligi seitse aastat, on nüüd toimumas, ning loomulikult on see mu kliendile šokiks," selgitas advokaat Elisabeth Massi Fritz.

"Me teeme kõik endast oleneva, et prokuratuur alustaks Rootsis uut eeluurimist, et Assange oleks võimalik Rootsile välja anda ja esitada talle seal süüdistus vägistamises," teatas ta.

Wikileaks vihjas Assange'i peatsele väljasaatmisele juba eelmisel nädalal

Lekitamiskeskkond Wikileaks teatas eelmisel nädalal, et nende asutaja Julian Assange võidakse juba lähitundidel või lähipäevadel Ecuadori Londoni saatkonnast välja saata.

Wikileaks viitas oma teates allikale, kelle näol olevat tegu Ecuadori välisministeeriumi kõrge ametnikuga. Allika kinnitusel tõstetakse Assange saatkonnast tänavale lähitundidel või vähemalt lähipäevadel ning sellest tulenevalt saavad Briti võimud ta vahi alla võtta, vahendas Hill.

Allika sõnul on sellel teemal Ecuadori ja Ühendkuningriigi vahel juba kokkulepe olemas ning Assange'i väljasaatmist on kavas põhjendada tema väidetava osalusega skandaalses häkkimises ja lekitamises.

Wikileaksi väitel on Ecuadori sammu põhjuseks president Lenin Moreno katse mätsida kinni skandaali, mis puudutab maksuparadiisi võimaluste kasutamist tema venna poolt.

Samuti väitis Wikileaks, et organisatsioonil on oma sisemine struktuur ning Assange polevat seal enam toimetajaks.

Ecuadori president Lenin Moreno ütles eelmise nädala teisipäeval, et Londoni saatkonnahoones juba ligi seitse aastat viibinud Wikileaksi asutaja Julian Assange on korduvalt rikkunud varjupaiga andmist puudutavaid tingimusi.

Moreno selgitas Ecuadori ringhäälingule antud raadiointervjuus, et Assange'il pole mingit õigust häkkida sisse kontodele ja telefonidesse ning ta ei tohi ka sekkuda teiste riikide poliitikasse, seda eriti riikide puhul, millega Ecuador on sõbralikes suhetes.

President ei selgitanud samas täpsemalt, milliseid samme on plaanis Assange'i saatkonnast välja saamiseks rakendada.

Moreno kommentaarid järgnesid sellele, kui sotsiaalmeedias hakkasid levima presidendi isiklikud puhkusefotod, mis olid tehtud aastaid tagasi, kui ta oma perega Euroopas elas. Kuigi Moreno ei süüdistanud lekkes otseselt Assange'i, on Ecuadori valitsus öelnud, et tõenäoliselt levitas neid fotosid Wikileaks.

Moreno on ka varem - erinevalt oma eelkäijast - olnud Wikileaksi asutaja suhtes kriitiline ja andnud mõista, et Ecuadori kannatus ja külalislahkus problemaatilise Assange'i asjus hakkab läbi saama. Juba möödunud aasta detsembris teatas ta, et Assange võib peagi saatkonnast lahkuda.

Ecuadori jaoks oli Assange muutunud üha tülikamaks külaliseks, sest ta üritab saatkonnas viibides oma tegevust jätkata ning kahjustab seega oluliselt Ecuadori välissuhteid. 2017. aastal ametisse asunud president Moreno on korduvalt teatanud, et eesmärgiks on Assange'ist vabaneda.

Muu hulgas on teada, et Assange häkkis sisse teda võõrustava saatkonna veebisüsteemi ning praeguseks on tüli jõudnud nii kaugele, et Assange üritas Ecuadori kohtusse kaevata oma põhiõiguste rikkumise eest. Meedia teatel puudutas Assange'i kaebus muu hulgas ka seda, et saatkond nõudis, et Wikileaksi asutaja oma kassi eest hoolitseks.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: