Obama vähendas veel 330 vangi karistusaja pikkust

Ametist lahkuv USA president Barack Obama lühendas neljapäeval 330 vanglas viibiva inimese karistust, mis on suurim ühe päevaga tehtud karistuste vähendamine riigi ajaloos.
Tegemist oli järjekorras teise sarnase Obama otsusega sel nädalal. Kõige laiemat kõlapinda leidis kahtlemata teisipäevane otsus leevendada WikiLeaksi dokumentide lekitaja, soovahetusoperatsiooni läbinud reamees Chelsea Manningu karistust 35 aastalt seitsmele aastale, mis tähendab Manningu vabanemist vanglast juba maikuus.
President andis teisipäeval armu 64 inimesele, teiste seas ühele endisele kindralile, kes oli Obama esimeses rahvusliku julgeoleku töörühmas võtmetähtsusega liige, ning vähendas lisaks Manningu karistusele veel 208 vanglas viibiva isiku karistust.
Neljapäevane teade tõstab karistuste leevendamise arvu Obama puhul 1715-ni, mida on rohkem kui ühelgi varasemal USA presidendil. Obama on kokku vabastanud 568 vangi, kes kandsid eluaegset vangistust.
Enamik neist, kel pikka karistusaega vähendati, istuvad või istusid kinni leebe või esmakordse uimastikuriteo eest. Obama on korduvalt kutsunud üles parandama karistusseadustikku, mis tema sõnul toob endaga kaasa "süsteemset ebaõiglust". Karistusseadustikus on nimelt suurt kriitikat pälvinud põhimõte, mille alusel annavad kohtud liiga kergekäeliselt välja kohustuslikke miinimumkaristusi.
Ametist lahkuv riigipea, kes toetab pigem alternatiivseid karistusi taoliste kuritegude eest, on korduvalt ja ebaõnnestunult kutsunud kongressi viima läbi karistusseadustiku põhjalik reformimine.
Ühendriikide vanglates kannab hetkel karistust üle 2,2 miljoni inimese, nende seas on vaimselt haigeid inimesi ja uimastisõltlasi, kes sageli tulevad erinevate vähemusgruppide seast. Ekspertide sõnul soodustab praegune karistussüsteem retsidivismi ehk samalaadse kuriteo kordamist. USA seisab vangistamise suhtarvu lõikes kaugel ees teistest arenenud riikidest.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: BNS