"Pärast rohkem kui aasta kestnud läbirääkimisi riikliku lepitaja poolt tehtud pakkumine, mille üks osa on kohustusi sisaldav dokument, selleks kindlust ei anna. Seetõttu ei saa tervishoiutöötajad pakkumist vastu võtta," märkisid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ning Eesti Õdede Liit ühispöördumises.

Meedikud tõid esile, et viimase viie aastaga on eriarstiabi mahtu pidevalt vähendatud ja tänavu saab haiglaravi juba 18 protsenti ehk 35 000 patsienti vähem kui 2013.aastal. "Käesoleva aasta haigekassa eelarve on 70 miljoni euro võrra tegelikust põhjendatud ravivajadusest väiksem. Mitmete raviteenuste hindu on korrastamise ja kaasajastamise sildi all kärbitud sedavõrd, et erialaseltside hinnangul ei kata need reaalseid kulusid ega võimalda anda kvaliteetset arstiabi," seisab pöördumises.

"Tervise- ja tööminister on valmis lubama, et teeb valitsusele tervishoiu rahastamise suurendamise ettepanekud, kuid ei soovi võtta siduvaid kohustusi, mis võimaldaksid haigekassal edaspidi maksta kogu vajaliku arstiabi eest. Lepe ei sisalda enam lubadusi tõsta haiglaravi maht aastaks 2020 vähemalt 2013. aasta tasemele ja kehtestada hinnakiri, mis sisaldab kõiki kvaliteetseks raviks vajalikke kulusid," märkisid tervishoiutöötajad.

Allakirjutanud meenutasid, et mõni nädal tagasi kinnitas minister Jevgeni Ossinovski tervishoiutöötajatele, et 2017. aastal ravijuhtude arvu suurendatakse. "Kahjuks ei ole nii läinud. Haigekassa eelarve seletuskiri ütleb, et ravijuhtude planeerimisel on arvestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega (ravijuhtude arvuga) senisel tasemel. Haiglatele esitatud lepingutes on aga ravimahte paljudel juhtudel hoopis vähendatud. Tervishoiutöötajad ja raviasutused pannakse taas valiku ette, kas teha ainult osaliselt tasustatavat ületööd või jätta haiged ravimata," seisab pöördumises.

„Töörahu saab säilida siis, kui minister kirjutab alla konkreetsetele kohustustele, et patsiendid saaksid arstiabi, mida nad vajavad,“ ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

Ka haiglate liit lükkas lepitaja pakkumise tagasi

Lisaks tervishoiutöötajatele lükkas teisipäeval tagasi riikliku lepitaja palgakokkuleppe pakkumise ka tööandjate esindajana Eesti Haiglate liit, mille hinnangul ei ole tervishoiusektori rahastuse maht piisav.

"Haiglatena me peame mitmeks aastaks võtma kohustuse tööandjatena maksta leppes kokkulepitud töötasusid, siis seda ei ole võimalik teha olukorras, kus me teame, et ravimahud on kõigil raviasutustel ebapiisavad," ütles Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule BNS-ile.

Tema sõnul on viimasest kollektiivlepingu projektist kadunud kokkulepitud mahte ületava töö eest tasustamine, mistõttu ei ole võimalik lepingut allkirjastada. Haiglate liidu poolt oleks võimalik leping allkirjastada, kui selles kehtiksid edasi need printsiibid, mis täna kehtivad, lisas Sule.

Ossinovski sõnul ei tohi tervishoiusektori palgakõnelusi siduda poliitikaga

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on tervisetöötajate valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised palgaläbirääkimiste kontekstis kohatud; kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes

"Riikliku lepitaja pakkumise tagasilükkamisest kaotavad kõik tervishoiutöötajad, eelkõige hooldajad ja õed. Kokkuleppe sündi soovisid nii arstid ise kui ka õdede ja hooldajate esindajad. Kõik osalised on varem kinnitanud, et riikliku lepitaja kokkulepe on vastuvõetav, paraku on vähemalt üks tervishoiutöötajaid esindav delegatsioon oma tänase otsusega seadnud ohtu kõigi tervishoiutöötajate palgatõusu ja töörahu tervishoiusektoris. See ei ole kindlasti näide heast sotsiaalsest partnerlusest ega kaitse ei tervishoiutöötajate ega patsientide huve," ütles minister pressiteates.

"Kollektiivleppe läbirääkimiste tuum on leppida kokku tervishoiutöötajate palkades ja töötingimustes. Valitsuse tasandi otsuseid eeldavad nõudmised selles kontekstis on kohatud. Töötingimustes ja palgas kokkuleppimine on tööandjate ja töötajate vaheline poliitikaväline protsess," sõnas Ossinovski.

Riik on tema sõnul teinud praeguseks omalt poolt kõik, et kollektiivlepe saaks sündida: haigekassa 2017. aasta eelarves oli palgatõusu jaoks leitud raha; valitsuse koalitsioonileppes on kirjas tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse küsimuse lahendamine juba sel kevadel, mida on kinnitanud nii peaminister kui ka tervise- ja tööminister; hea tahte märgina leiti juba tänavu 10 miljonit eurot lisaraha ravijuhtude arvu suurendamiseks.

"Kujunenud olukorras tuleb haigekassa nõukogul langetada peagi otsus, millistele kuludele suunata eelarvesse planeeritud palgatõusu vahendid. Seda küsimust käsitleb nõukogu oma järgmisel koosolekul 17. veebruaril," ütles minister.