Krimmi annekteerimine Venemaa poolt on andnud NATO-le pärast aastaid kestnud kärpimisi uue hoo, kuid investeeringute tempo suhtes erimeelsused püsivad, vahendas Reuters.

Rahvusvaheline strateegiliste uuringute instituut (IISS) teatas, et eelmisel aastal vastasid NATO eesmärgile ja kulutasid kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) kaitsele vaid Eesti ja Kreeka.

NATO ametnik aga ütles Reutersile, et eesmärgile vastasid või seda ületasid viis liitlast.

Euroopa madalad kaitsekulutused on pikalt häirinud USA-d, mille osa on kuni 70 protsenti NATO vahenditest. President Donald Trump on teinud oma prioriteediks seda muuta, öeldes, et liitlased on olnud USA suhtes ebaõiglased, kuna pole kaitsele piisavalt kulutanud.

NATO kavatseb kolmapäeval Brüsselis öelda USA kaitseministrile Jim Mattisele, et Euroopa annab oma vastuse.

"Me oleme tegemas märkimisväärseid edusamme, kuid pikk maa on veel minna, sellest ei piisa," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg pressikonverentsil, lisades, et Trump on tõstatanud selle küsimuse kahes telefonivestluses, mida nad on pidanud.

NATO diplomaatide ja analüütikute sõnul panid Euroopa riike eelmisel aastal kaitsekulutusi suurendama aga Krimmi annekteerimine ja islamiäärmusluse tõus, mitte USA surve.

Stoltenberg ütles, et Läti ja Leedu, kes kardavad Krimmi sündmuste kordumist, on teel kahe protsendi eesmärgi poole. Sama teeb ka Rumeenia. Saksamaa suurendab tema sõnul kaitsekulutusi selle aasta riigieelarves kahe miljardi euro võrra.

IISS-i uuringust selgus aga, et Suurbritannia tase langes mullu 1,98 protsendini, sest riigi majandus kasvas veidi kiiremini kui kaitsekulutused. Ka Poola kulutused langesid.

Suurbritannia kinnitusel on IISS-i andmed aga valed, sest mõttekoda esitles oma andmeid USA dollarites ning seda mõjutas ka valuutakursi kõikumine. Briti kaitseministeerium kommenteeris, et NATO enda andmed näitavad, et Suurbritannia kulutab kaitsele üle kahe protsendi SKT-st. "Meie kaitseeelarve on Euroopa suurim ja NATO-s suuruselt teine ning see kasvab igal aastal," lisas pressiesindaja.

2015. aastal täitsid NATO eesmärgi vaid Eesti, Kreeka, Poola ja Suurbritannia.

Stoltenberg tunnistas eriarvamusi riikide vahel. "Pilt on jätkuvalt segane, osad liitlased on endiselt raskustes," ütles peasekretär, kui temalt küsiti eelarvekitsenduste kohta Itaalias, mis püüab vähendada oma eelarvedefitsiiti.