Käesoleva aasta alguses kehtestas Valgevene viisavaba režiimi 80 riigi kodanikele ja tegi seda Moskvaga kooskõlastamata. Veebruari alguses kehtestas Venemaa vastuseks 30-kilomeetrise piiritsooni, vahendas "Välisilm".

"Vene Föderaaljulgeolekuteenistus arvab, et Venemaale võivad niimoodi tulla välisagendid ja spioonid. Selge, et niisugused Valgevene otsused talle ei meeldi. Kuna Venemaa ja Valgevene vahel piiri praktiliselt ei ole, tuleb see nüüd ehitada, et vastata partneri imelikule otsusele," selgitas politoloog Mihhail Zahharov.

Valgevene president Aleksandr Lukašenko reageeris aga emotsionaalselt.

"Kelle ees nad täna piiri kinni panevad? Kelle ees? Mis piiritsoon see on, 30 kilomeetrit? Kas nad kaitsevad piiri paremini kui meie? Tuhat korda halvemini kui meie! Ja neil on, kus piiri kaitsta, ja ongi vaja kaitsta. Ma arvan, et see on puhas poliitiline väljaastumine. Seda ei tohi teha!" vastas Lukašenko.

Piiri kehtestamine on vaid üks mitmest konfliktist. Näiteks nõuab Venemaa 550 miljonit dollarit gaasivõlga, Valgevene nõuab vastu madalamat gaasihinda. Kuid iga kord, kui Moskva hakkab oma finantspretentsioone esitama, alustab Minsk oma tavalist mängu.

"Iga kord, kui Moskva ja Minski vahel tekivad vastuolud, meenub Lukašenkole, et Euroopaga on vaja sõprust pidada, sest Valgevene on Euroopa osa. Iga kord, kui Moskva pakub talle mingi kasu, mis Lukašenkole meeldib, siis ta unustab Lääne kohe ja meenutab "slaavi vendlust"," ütles Zahharov.

Sellised suhted paistavad ebastabiilsed, aga mõlemad saavad neist kasu.

"Venemaa ja Valgevene liitriigi eksisteerimise jooksul on kahe riigi vahel olnud mitmeid konflikte just majanduslikel põhjustel. Tavaliselt on need kiiresti lahendatud, sest Putini ja Lukašenko vahel on väga tihedad ja konstruktiivsed töösuhted. Aga Ukraina kriisi algusest alates ilmus nende suhetesse ka poliitiline alltekst, sest Lukašenko proovis hoida häid suhteid nii Ukraina kui ka Venemaaga," selgitas Poliitilise Konjunktuuri Keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Valgevene president näitab, et mõistab Moskva muresid. "Kust see kõik tuleb, see praegune, kuid mitte esimene teravnemine? Vist sellest, et Venemaal tekkis mingi hirm, et Valgevene läheb ära. Vot läheb ära - Lukašenko pöördus Lääne poole," ütles president.

Aga partneri mõistmine ei tähenda tema jaoks seda, et partneri soovid tuleb ilmtingimata täita.

"Kui Moskval oli vaja kuskile paigaldada oma kiirreageerimise üksused, siis tekkis mõte paigaldada Iskanderid Valgevenesse. Valgevene vastas, et ta ei taha neid näha. Viimane, mida Lukašenko tahab oma territooriumil näha, on Vene väed. Pigem on ta valmis võõrustama NATO vägesid," arvas Zahharov.

Seega, vaevalt et Vene sõdurid ja tehnika jäävad Valgevenesse pärast selle aasta septembriks planeeritud Venemaa ja Valgevene sõjaõppusi Liidu Kilp. Lukašenko on küll raske partner, aga see, kes võiks tulevikus tulla tema asemele, võib olla veel raskem.

"Venemaa on huvitatud, et Valgevene jääks nii eesotsas president Lukašenkoga kui ka pärast teda Venemaa mõjusfääri, et ta oleks osa Venemaa toetatud integratsiooniprojektidest nii postsovetlikus ruumis kui ka maailmas," rääkis Ignatov.