Saksa välisminister Tallinnas: ei pea reaalseks Saksa kaitsekulude kasvu kahe protsendini ({{commentsTotal}})

{{1488371073000 | amCalendar}}

Saksa välisminister Sigmar Gabriel andis Tallinnas pressikonverentsil mõista, et Saksamaa kaitsekulutuste tõus kahe protsendini SKP-st lähikümnendil ei ole reaalne. Samas viitas ta vajadusele kasutada kriiside leevendamiseks rohkem humanitaarabi vahendeid.

"On täiesti ebarealistlik Saksamaal või meie partnerite puhul tekitada muljet, et kaheksa aasta pärast õnnestub 30 miljardit täiendavalt Saksamaa kaitsekulutusi suurendada," ütles Tallinnas visiidil käinud Gabriel. Saksa minister viitas NATO Wales' i tippkohtumisel 2014. aastal kokku lepitule, et kõik liitlased üritavad jõuda kümne aastaga kaitsekulutuste tasemeni kaks protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP).

"See on Saksamaa liidueelrarvest 10 protsenti! Kui keegi annab sellise lubaduse, siis on need, kes seda lubadust kuulavad, pärast pettunud," lisas Gabriel.

Saksa välisminister viitas sellele, et tema riik panustab julgeolekusse ka teistsuguseid ülesandeid täites. "Nimelt me võtsime just vastu peaaegu miljon pagulast. Pagulasi, kes on tulnud seetõttu, et sõjaline sekkumine on läinud nurja. Saksamaa kulutab sellele rohkem kui 30 miljonit eurot aastas," rääkis Gabriel.

Saksa välisministri hinnangul on kaitsekulutuste kõrval vaja panustada ka arenguabisse maailma kriispiirkondades.

"Ma ei arva, et julgeolekut on tänases maailmas võimalik tagada ainult kaitsekulutustega. Enamus sõdadest ja pagulasvaldkonnas toimunud arengutest, millega me praegu peame tegelema - neid ei ole võimalik lahendada suuremate kulutustega relvastusele. Vaid sellega, et me peame kaitsma inimesi nälja, vaesuse ja sõja eest. Meil on vaja kõikeheõlmavamat julgeoleku mõistet," rääkis Gabriel.

"Tahaksin rõhutada, et julgeolek ja rahu sõltuvad ka sõjalisest võimekusest aga mitte ainult sellest. Pagulased ja sõda Süürias, sõda Sudaanis, terrorismivastane võitlus Tšaadi piirkonnas - neid me ei võida ainult sõjalise võimekuse abil. Me peame seal rohkem tegelema kriisiennetusega, arengukoostööga, majanduse ülesehitamisega, hariduse vallas, võitlusega nälja ja veenappusega. Kui me kõike seda võtame arvesse ka julgeolekukontekstis, siis me ajame ratsionaalset ja mõistlikku julgeolekupoliitikat. Saksamaa teeb selles vallas väga palju ja sooviks, et ka teised teeksid selles vallas rohkemat," ütles välisminister Gabriel.

Rääkides humanitaarabi andmisest Aafrikas, viitas Gabriel ka Euroopa ja USA ühistele väärtustele. "Me ei tohi jääda pimedaks, kui me näeme sellist häda. See on ülesanne, mille meie endale Saksamaal oleme endale seadnud. See on osa meie kõikehõlmavast välispoliitilisest lähenemisest," märkis minister.

Saksa välisministri hinnangul ei ole tema riigi kaitsekulutuste tõstmine kahe protsendini SKP-st võimalik ka sisepoliitilistel põhjustel. "Ei oleks vaja anda selliseid lubadusi, mis igaühe jaoks, kes tunneb Saksamaa sisepoliitikat, ei ole täidetavad. Ei ole täidetavad seoses nõudmistega, mida Saksamaal ka esitatakse, et samas suurusjärgus tuleb makse alandada," rääkis Gabriel.

"Minu arvates peab poliitika jääma realistlikuks ja olema ratsionaalne. See tähendab, et me peame tegema rohkem, aga see tähendab, et peame olema tähelepanlikud, et ei annaks lubadusi, mida meilt NATO Wales'i (tippkohtumise) otsustes isegi ei nõuta. Seal ei ole sellist kaheprotsendilist eesmärki. Vaid nagu Eesti kolleg ka ütles, me peame liikuma selles suunas ja seda ka Saksamaa praegu teeb," räääkis Saksa minister.

Lisaks tõi Gabriel esile ka võimaluse, et teistele Euroopa riikidele ei pruugi Saksamaa sõjalise võimsuse järsk kasv meeldida.

"Me peame mõtlema sellele, kas ülejäänud Euroopa soovib sellist Saksamaad, mis aastas 60 miljardit investeerib Saksamaa armeesse. See oleks see tulemus, kui seda kahe protsendi eesmärki rangelt tõlgendada. See tähendaks sellist sõjalist ülekaalu Euroopas, mida ma arvan meie naabrid 10-15 aasta pärast tingimata ei soovi näha," märkis Gabriel.

"Selle pärast on oluline, et me seoksime oma võimekust, me saame niimoodi kõik ka raha kokku hoida. Aga eelkõige on meil vaja selleks kollektiivset julgeoleku- ja kaitsearhitektuuri. Sellel kallal töö tegemine Euroopas on väga vajalik," lisas Saksa välisminister.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi (SIPRI) andmeil olid Saksamaa kaitsekulutused 2015. aastal 39,4 miljardit eurot, mis moodustas 1,2 protsenti riigi SKP-st.

Allikas: BNS



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: