Viimastel aastatel on Eestis olnud kiire palgakasv, kuid pensionid, sotsiaaltoetused ja töötutoetused, pole samas tempos kasvanud, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Põhitegur näib olevat suur palgaerinevus, mis on tingitud kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate tugevast palgakasvust," seisab raportis.

"Viimastel aastatel on Eestis olnud kiire palgakasv ning hüvitised ja toetused, näiteks pensionid, sotsiaaltoetused ja töötutoetused, pole samas tempos kasvanud. Seetõttu on suurenenud lõhe hüvitisi saavate inimeste ja turupõhist sissetulekut (palka) teenivate inimeste vahel," ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson.

Ka vaesusriskis ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste osakaal on suurenenud kiiremini kui enamikus teistes Euroopa riikides. Eelmise aasta kohta andmeid veel pole, aga komisjon on mures, kuidas kiire vaesuse näitajate tõus Eestis üle elatakse.

Komisjoni silmis suurendab ebavõrdsust veelgi proportsionaalne tulumaksusüsteem, millel on piiratud ümberjagamismõju. "Pidades silmas, et kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate kiire palgakasv on turupõhiste sissetulekute ebavõrdsust suurendanud, on maksu- ja toetussüsteemid selle leevendamisel osutunud suhteliselt ebatõhusaks," märgitakse raportis.

Täpsematest andmetest selgub, et suurenenud on just maa- ja linnapiirkondades elavate inimeste sissetulekute ebavõrdsus ehk linna- ja maaelaniku kuusissetulekute vahe oli 2015. aastal keskmiselt 63 eurot, kaks aastat varem oli erinevus 37 eurot.

Sotsiaalministeeriumi ametnike hinnangul seisneb peamine põhjus selles, et majanduskriisist on taastutud ebaühtlaselt, kuid hea uudisena toovad nad esile, et 2015. aasta ja 2014. aasta võrdluses vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus varasema aastaga võrreldes 0,3 protsendipunkti.