Eksperdid: Läänemere lennuturvalisus on paranenud ({{commentsTotal}})

{{1488480260000 | amCalendar}}

Läänemere lennuturvalisus on paranenud ning varem esitatud soovitused on seda positiivselt mõjutanud, leidsid eksperdid neljapäeval Helsingis kohtudes.

Soome liiklusturvalisuse ameti Trafi juhtiveksperdi Kari Siekkineni hinnangul oldi ekspertkohtumisel arvamusel, et näiteks lennukite transponderite kasutamine on juba sagenenud. Konkreetset statistikat selle kohta aga kohtumisel ei esitatud.

Siekkinen märkis, et Läänemere kohal lendab endiselt lennukeid, mis ei kasuta transpondereid. Ükski reeglistik ei kohusta lennukeid seda rahvusvahelises õhuruumis ka tegema. Enamus juhtumeid on seotud Vene sõjalennukitega.

Soome president Sauli Niinistö tõstatas transponderite kasutamise küsimuse eelmisel suvel kohtumisel Vene riigipea Vladimir Putiniga. Venemaa esindajad on seda teemat sestpeale korduvalt rahvusvahelistel kohtumistel käsitlenud ja isegi süüdistanud NATO-t selle pidurdamises.

Siekkineni hinnangul oli neljapäevane ekspertkohtumine väga positiivne ja avameelne.

Ta märkis, et lennuturvalisus ei ole Läänemere piirkonnas olnud ega ole eriti murettekitav.

"Siin on küsimus pigem riskide vähendamises, mitte selles, et olukord oleks praegusel hetkel kuidagi eriti halb," sõnas ta.

Ekspertkohtumisele oli kutsutud kõikide Läänemere äärsete riikide esindajad, lisaks võtsid kohtumisest osa ka esindajaid NATO-st, Euroopa lennuliiklust reguleerivast organisatsioonist Eurocontrol ja Rahvusvahelisest Tsiviillennunduse Organisatsioonist (ICAO).

Salumäe: Vene pool otsis pigem konflikti, mitte lahendust

Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtimisosakonna juhataja Üllar Salumäe ütles, et kohtumisel rõhutas korraldajariik Soome, et tegemist ei ole poliitilise üritusega, kuid Venemaa esindajad tegid just poliitilisi loosungeid.

"Vene poolelt nii sel kohtumisel kui ka 2015. aastal toimunud eeltööl kõlasidki peamiselt poliitilised loosungid teemal, et Venemaa pole teinud midagi valesti, pole ühtki reeglit rikkunud. Teise iseloomustava elemendina olid süüdistused NATO suunal, et kui nemad proovivad asju parandada, siis NATO seda teha ei taha. Seega Vene pool pigem otsis konflikti ja mitte niivõrd lahendust," rääkis Salumäe.

Samas lepiti tema kinnitusel kokku, et hakatakse tegema teste teatud lennukitüüpidele, mille puhul Venemaa on väitnud, et need lendavad sisselülitatud transponderitega, kuid mida Eesti, Soome ja Läti radarid ei tuvasta.

"Teeme täiendavat kontrolli, et saada kinnitust mõningatele kahtlustele, et vanemat tüüpi õhusõidukite transponderid ei pruugi olla ka sisselülitatud kujul meie radaritele nähtavad," selgitas Salumäe.

Tema kinnitusel on võimalik transponderite kasutamises võimalik kokku leppida, kuid küsimus on pigem selles, kas need kokkulepped ka peavad.

"Kogu probleemi juurestik on hoopis sügavamal, oma otsusega hoopis rahvusvahelise õiguse pärusmaal. Ja kui milleski kokku leppida, siis see kokkulepe on alati selline, et seda täidetakse seni, kuni see on kasulik. Ja kui tahta olukorda tegelikkuses parandada, siis võib-olla peaks sellega minema suisa ÜRO tasandile, kes on volitatud ja pädev korraldama selliseid asju. Meil puudub rahvusvaheliste vete või avamere kohal olev lennureeglistik, mis oleks ühtviisi täidetav nii tsiviil- kui ka militaarsõidukitele," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/STT-BNS



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: