ERR Helsingis: Soomes ei tea veel keegi, kui palju kaupa Rail Balticule võiks liikuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: David Grandorge

Kuigi Eestis armastatakse tihtipeale põhjendada Rail Balticu tasuvust Soomest Euroopasse suunduvate kauba- ja reisijatevoogudega, pole nende kohta tegelikult mingeid tõestatud andmeid. Soomes püütakse neid nüüd leida.

Hiljuti teatati Soomes, et kaheksa uuringufirmat hakkab tegelema Helsingi ja Tallinna vahelise tunneli tasuvus- ja maksumusuuringutega. Samal ajal ei oska aga keegi öelda, kas ja kui palju Soome ja muu Euroopa vahelisest kauba- ning reisijateveost tulevasele Rail Balticule üle kolida võiks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üks võimalik teenäitaja on logistikaprofessor Olli-Pekka Hilmola kogutud statistika, mis osutab, et Soome ja Eesti vahet liikuvate konteinerite ja raskeveokite hulk on 15 aastaga neljakordistunud ning möödus mullu Soome ja Rootsi vahelisest vastavast näitajast. Samas tunnistavad kaks transpordivaldkonna tippasjatundjat oma teadmatust.

"Vedude mahu hindamine on keeruline, sest tegemist on uue väilaga, millel pole hetkel üldse liiklust," ütles Soome Transpordiameti endine juht Juhani Tervala.

"Selle kohta pole mingeid uuringuid ega prognoose ning keegi ei saa midagi lubada ega garanteerida. Enamiku Soome ekspordi- ja impordivedude jaoks kasutatakse kindlasti ka edaspidi odavat meretransporti. Aga Rail Baltic oleks valmides üks alternatiiv üsna suurele ja loodetavasti kasvavale Ida- ja Kesk-Euroopa turule jõudmiseks," kommenteeris Soome transpordiministeeriumi liiklusväilade spetsialist Lassi Hilska.

Nii Tervala kui ka Hilska rõhutasid, et Rail Baltic on siiski äärmiselt oluline taristuprojekt, mille valmimine on ennekõike Euroopaga kehvasti ühendatud Eesti huvides.

Hilska sõnul on ettevõtmine Eestile ka rahaliselt tulus, sest 80 protsenti Rail Balticust maksab kinni Euroopa Liit ja ülejäänud osa eest luuakse Eestisse tööd. Murekoht on Soome jaoks aga projekti venimine.

"Mida rohkem aega kulub, seda kallimaks projekt läheb. Ja kuna Soome on Euroopa Liidu netomaksja, siis me muidugi tahaks, et Rail Balticu eelarve jääks plaanitud suurusjärku," märkis Hilska.

Mis aga puutub Helsingi ja Tallinna vahelisse tunnelisse, siis selle toetuseks on esinetud küll entusiastlike sõnavõttudega, kuid nn ametliku Soome jaoks on see projekt alles väga algusjärgus.

"Mul ei ole selle suhtes mingit muud seisukohta kui see, et ma tahaks kõigepealt teada, kui palju see maksma läheb," ütles Hilska.

Helsingi raudteejaamast kolme kilomeetri kaugusel asuv Pasila on koht, kust võib-olla hakkab tulevikus maa alla sukelduma Helsingi ja Tallinna vahel käiv rong.

Esimese sõidu sellega võib aga ka kõige optimistlikumate plaanide kohaselt teha alles paarikümne aasta pärast.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: