"Venelastelt tuleb reaktsioon kindlasti, kuid Venemaal saavad mõned aru, et selle tagajärjed võivad olla hoopis teistsugused kui nemad sooviksid," selgitas aastakümneid Venemaa poliitikat jälginud Goble Ylele.

Goble'i arvates on täiesti selge, et Soome lahe ja Läänemere geopoliitiline kaal muutub märkimisväärselt, kui kõik selle piirkonna suured ehitusprojektid teoks tehakse. Eriti suur samm oleks tunnel Soome ja Eesti vahel.

Analüütik rõhutas, et Venemaa mõtleb alati geopoliitiliste tagajärgede peale ja pole vahet, kas nad ise seda tunnistavad või mitte.

Osa projektidest on juba kaugele arendatud, teiste puhul tehakse alles esimese samme. Kõige lähemal teostumisele on hetkel Venemaa kavandatav teine gaasijuhe Nord Stream 2. Gaasitoru peaks saama valmis käesoleval aastakümnel ning see hakkaks kulgema senise Nord Streami toru lähistel.

Ka Eestis on kavandamisel Soome suunduv gaasitoru Baltic Connector, mille eesmärgiks on liita Soome aastakümne lõpuks Eesti kaudu Euroopa gaasitorustikuga.

Suurim, kuid samal ajal ka kõige kaugemasse tulevikku jääv projekt on raudteetunnel mis kulgeks Soome lahe all ja ühendaks Helsingit ja Tallinna. Sellega kaasneb ka võimalus liita see omakorda raudteega mis kulgeks Põhja-Jäämerelt Põhja-Norra kaudu Soome ja siis omakorda Eesti kaudu mööda Rail Balticut edasi Euroopasse. Poola ja Saksamaale.

Venemaa soovib toetust oma gaasitorule ja Soomet eemale NATO-st

Goble tunnistas, et Nord Stream 2 ja Tallinna-Helsingi tunnel on ajalises mõttes teineteisest kaugel. Samas on tema arvates tähelepanuväärne, et Soome peab gaasitoru ainult majandus- ja keskkonnaküsimuseks.

"Venelastele ei meeldi raudteetunnel mingil juhul, kuid nende seisukohta pehmendab see, kui Helsingis ollakse mõistvad venelastele olulistes küsimustes," jätkas ta.

Goble viitas otseselt just gaasitorule Nord Stream 2 ja Soome-NATO suhetele. Analüütiku hinnangul on ida-lääne suunal kulgev gaasitoru ja põhja-lõuna suunal kulgev raudteetunnel julgeolekuga seotud. Eriti veel siis, kui lõpuks hakkab raudtee ühendama kaht Norrat ja Eestit, kes mõlemad kuuluvad NATO-sse.

"See on suur küsimus, sest venelaste arvates on raudteed palju tähtsamad kui see, mida lääneriikides mõeldakse," märkis ta.

Goble arutles, et venelaste arvates tooks Helsingi-Tallinna tunnel Soome NATO-le üha lähemale. "Eestlaste seisukohad saaksid Soome poliitikas senisest rohkem ruumi. Eestlased suhtuvad vähemalt avalikkuse ees venelastesse negatiivsemalt kui soomlased," nentis ta.

Soome saab Venemaa gaasitoru pealt tulu

Läänemere piirkonnas on Venemaa gaasitoruprojekti vastu vähemalt Rootsi, Poola ja Balti riigid. Ka Ameerika Ühendriigid on selle suhtes negatiivselt meelestatud.

Helsingi Ülikooli Aleksandri instituudi energeetikaprofessor Veli-Pekka Tynkkynen on samuti seisukohal, et Soome lahe geopoliitiline kaal nimetatud projektide tõttu muutub või tegelikult juba on muutunud.

"Venemaalt Euroopasse tarnitavast naftast liigub juba kaks kolmandikku Soome lahe kaudu. Kui Nord Stream 2 teostub, on sama seis ka maagaasiga," rääkis Vene energiapoliitikat uuriv professor.

Venemaa on keskendunud Läänemerele, sest Moskva ei soovi, et transiit kulgeks läbi Ida-Euroopa riikide.

Tynkkyneni arvates oleks Soomet ja Eestit ühendav tunnel kriitilise tähtsusega taristu, millel on vaieldamatult välis- ja julgeolekupoliitiline tähtsus. Samas usub ta, et sellel oleks ka ohtusid vähendav mõju.

"Näiteks naftaõnnetuse võimalus Soome lahel kindlasti väheneks tunneliprojekti tagajärjel. Raudtee vähendaks ka muul moel Soome sõltuvust laevaliiklusest," ütles ta.

Hetkel liigub meritisi umbes 90 protsenti Soome ekspordist ja impordist umbes 80 protsenti.

Soome leebe seisukoht Nord Stream 2 küsimuses võib tuleneda osaliselt just soovist, et Venemaa oleks tunneli teemal vaiksem. Tynkkynen peab aga üllatavaks pigem seda, miks Soome ei soovi koos teiste riikidega vaadelda seda teemat kogu Euroopa energiaga varustamise seisukohalt.

Üheks vastuseks võib olla näiteks septembris avalikustatud Uniperi-tehing, mille kaudu tekib ka Soome riiklikul energiakontsernil Fortum võimalus Nord Stream 2 projektist tulu saada.

"See on suur küsimus, mida see tähendab Soome energia-, keskkonna- ja välispoliitikat puudutavatele seisukohtadele," nentis Tynnkynen ja küsis retooriliselt, kui kaua on Soome riigijuhid olnud teadlikud, et Soomest võib saada Fortumi kaudu üks Nord Stream 2 tulusaajatest.

"Tehingut on kindlasti pikka aega ette valmistatud. Loomulikult on riigi osalusega tegelevad inimesed olnud mingil tasandil teadlikud Fortumi strateegilisest valikust," pakkus professor Tynkkynen.