Kohus ei vabastanud riigireetur Herman Simmi vanglast ({{commentsTotal}})

Herman Simm.
Herman Simm. Autor/allikas: PPA

Tartu maakohtu Valga kohtumaja ei vabastanud kolmapäeval enne tähtaega vanglast riigireetur Herman Simmi.

Kohus ei pidanud Simmi (69) enne tähtaega vabastamist põhjendatuks.

Kohus leidis, et kuigi uute kuritegude toimepanemise oht on Simmi puhul madal, ei saa teda vabastada õiguskorra kaitsmise huvides ehk üldpreventiivsetel kaalutlustel, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.

Kohtu hinnangul tuleb uute kuritegude tõenäosust hinnates ainsa reaalse ohuna kõne alla see, et Simm hakkab edastama Venemaa esindajatele infot, millest ta sai teadlikuks enne vanglasse sattumist. Siiski viitab enamik asjaolusid sellele, et niisugune võimalus on vähe tõenäoline.

Simm on osalenud vanglas erinevatel nõustamistel ja vestlustel. Ta ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Uute kuritegude tõenäosus on madal ka seetõttu, et tal on abikaasa, korralik elukoht, kõrgharidus, terviseprobleemid ja et ta on kõrges eas.

Lisaks on kohtu arvates põhjust uskuda, et kontakti loomine vene agentidega ja neile info jagamine poleks Simmi jaoks kuigivõrd lihtne. Samuti on alust kahelda selles, kas Simmile palju aastaid tagasi teatavaks saanud info venelasi enam huvitab.

On keeruline eeldada, et kinnipeetav jättis pikkade aastate jooksul mingi olulise teabe venelastele välja rääkimata ja hakkaks seda tegema nüüd. Samuti ei ole alust väita, et Simmil on olemas selge motiiv uute kuritegude sooritamiseks.

Küll aga on kohtu hinnangul Simmi vabastamine ennatlik üldpreventiivsetel kaalutlustel. Herman Simm pani toime erakordselt raske kuriteo. Riigireetmine on karistatav umbes sama raskelt nagu mõrv.

Tema teo toimepanemise ajal oli karistus riigireetmise eest küll mõneti leebem, aga siiski sarnane tapmise sanktsiooniga, võimaldades mõista kolm kuni 15 aastat vangistust. Kinnipeetav jagas Venemaale salajast infot enam kui 10 aasta jooksul. Seega ei pannud ta kuritegu toime lühikese, hetkeemotsioonist ajendatud või järelemõtlematu tegevusena, vaid kaalutletud käitumisega.

Simmi tegude ebaõiglust suurendab kohtu arvates nii tema töötamine olulistel ametikohtadel kui ka info jagamine just Venemaale ehk riigile, mis on Eestit pidevalt kahjustanud või vähemalt ohustanud.

Simmi ennetähtaegset vabastamist toetas Tartu vangla, kuid ei toetanud Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing.

Praeguseks on Simm kandnud karistusest ära üle kahe kolmandiku ja kohus vaagis tema võimalikku ennetähtaegset vabastamist tulenevalt seadusest.

Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ja karistas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021.

Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 155 000 krooni ehk ligi 1 380 000 eurot.

Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas Simm SVR-ile ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.

Toimetaja: Marek Kuul



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: