"Meie oleme need, kes hakkavad peaaegu iga asja üle protestima," sõnas Pedro Lopez de Pablo EPPst Politico teatel.

Kuigi parlament Brexiti-leppe asjus Euroopa Ülemkogu ega Euroopa Komisjoniga läbi ei räägi, peavad selle saadikud lõpliku lahkumisleppe heaks kiitma, mistõttu on neil ka vetoõigus. Ametnike sõnul on parlament valmis vetoõigust kasutades ka kõnelusi katkestama, kui London ei pea kinni Euroopa Liidu aluspõhimõtetest.

Veelgi enam: parlamendi liikmed võivad esitada mittesiduvaid resolutsioone läbirääkimiste seisu kohta, mis võimaldab neil survestada komisjoni ja ELi valitsusi.

"Parlamendil on Brexiti-küsimuses moraalne autoriteet," sõnas prantslasest europarlamendi saadik ja eelarvekomitee president Jean Arthuis.

Sel nädalal peaks parlament näitama oma kompromissitut lähenemist Suurbritanniale resolutsiooniga, millele antakse viimane lihv pärast seda, kui Briti peaminister Theresa May on kolmapäeval käivitanud artikli 50, et ametlikult EList lahkumist alustada.

"Kui britid kolmapäeval teatavad, et nad ei kavatse oma eelarvekohustusi täita, on oodata kättemaksu," ütles anonüümseks jäänud ELi ametnik, viidates niinimetatud lahutuseelarvele.

Tagajärgede hulgas võib olla brittide väljaheitmine tolliliidust, mis tähendaks, et nad peavad näiteks parmesani juustu Kanadast või Uus-Meremaalt importima, rääkis üks ELi ametnik.

Roheliste president Philippe Lamberts ütles välja töötatava resolutsiooni kohta, et see on põhimõttekindel, kuid ei juhindu kättemaksust. "See paneb paika õige tooni ja saadab Suurbritanniale signaali, et keegi ei saa teistest rohkem kasu ja et me sõltume teineteisest," lausus ta.

Lopex de Pablo sõnul on parlament kõige Euroopa-meelsem institutsioon, mistõttu on see väga jäik, eriti lepetes olevate vabaduste, näiteks kaupade, töötajate, teenuste ja kapitali liikumise osas.

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni juht Gianni Pittella ütles, et EList elavate Briti kodanike ja Suurbritannias elavate ELi kodanike vastastikused õigused on Suurbritannia ja ELi tulevasi suhteid käsitlevate läbirääkimiste alustamise eeltingimus.

Liberaalse ALDE fraktsiooni belglasest juht Guy Verhofstadt, kes juhib parlamendi poolelt Brexiti-kõnelusi, ei ole oma rollis üksinda. Parlamendis töötab Brexiti kallal üle 20 inimese ning lisaks on kõigil peamistel euroopameelsetel poliitilistel gruppidel brittide lahkumise teemaga tegelemas oma saadikud.

Parlamendi tõhusaimaks relvaks jääb siiski vetoõigus.

"Kui läbirääkimistulemuste osas ei leita üksmeelt ega heakskiitu, siis mingit lepet lihtsalt ei tule," nentis anonüümne komisjoni ametnik. "Igaühel on lõppude lõpuks huvi leppeni jõuda".