Rice'i tähelepanu äratanud soovidest rääkisid Bloombergile anonüümseks jääda soovinud USA ametnikud.

Kunagise julgeolekunõuniku soovid tulid välja, kui rahvusliku julgeoleku nõukogu vaatas üle Valge Maja senise nn isikute paljastamise (unmasking) poliitika.

USA luureteenistused kuulavad pealt huvi pakkuvaid sihtmärke, kuid USA kodanikud, kes nimetatud luuretegevuse sihtmärkideks pole ja kelle juttu kuulatakse seetõttu pealt "juhuslikult", tuleb luureraportites ja kokkuvõtetes salastada ning nende nimed asendada näiteks märksõnadega "USA kodanik 1" vms. Unmasking aga tähendab seda, et sellised nimed muudetakse salajastes luureraportites avalikeks, mis omakorda toob kaasa selle, et neid nimesid teab senisest palju suurem ring ametnikke.

Kaks ametnikku kinnitasid Bloombergile, et rahvusliku julgeolekunõukogu luurejuht Ezra Cohen-Watnick avastas veebruaris auditit tehes, et endine julgeolekunõunik Rice taotles korduvalt Trumpi üleminekumeeskonnaga seotud luureraportites USA kodanike isikute paljastamist.

Luureraportite näol oli tegu pealtkuulamiste kokkuvõtetega. Pealt oli kuulatud nii välisriikide ametnikke, kes rääkisid omavahel Trumpi üleminekumeeskonnast, kui ka mõnel juhul Trumpi meeskonna liikmeid, kui nad pealtkuulamise sihtmärkideks olevate välisriigi ametnikega rääkisid. Üks raportite sisuga tuttav allikas selgitas Bloombergile, et dokumentides oli olulist poliitilist informatsiooni Trumpi üleminekumeeskonna kohta - näiteks selle kohta, kellega Trumpi esindajad kokku said, millised on Trumpiga seotud isikute seisukohad välispoliitilistes küsimustes ning millised on tulevase administratsiooni esialgsed plaanid.

Rice ise Bloombergi poolt e-kirja teel saadetud päringule esmaspäeva hommikul ei vastanud. Tema soov saada teada luureraportites olnud Trumpi meeskonna liikmete nimesid aga lisab olulise detaili viimastel nädalatel USA esindajatekoja luurekomitees esile kerkinud vastasseisu kohta.

Hetkel uurivad Trumpi meeskonna liikmete ja Venemaa sekkumise vahelisi võimalikke seoseid lisaks Föderaalsele Juurdlusbüroole (FBI) ka nii esindajatekoja kui ka senati luurekomitee.

Esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest esimees Devin Nunes on aga sama uurimise raames toonud esile ka vajaduse uurida, kas president Barack Obama juhitud Valge Maja võttis pärast valimisi Trumpi üleminekumeeskonna luubi alla ka nii, et pealtkuulamisraportitesse juhuslikult sattunud Trumpi meeskonna liikmete nimed paljastati ning kas need nimed võisid seetõttu ka ajakirjandusse lekkida.

Rice ise pole unmaskingi teemal meediale otseselt midagi rääkinud. Kui temalt eelmisel kuul uudistesaates "PBS NewsHour" selle kohta küsiti, kinnitas ta, et ei tea teema kohta midagi ning avaldas imestust Nunesi poolt tehtud väidete üle.

Rice'i taotlus paljastada juhustlikult pealt kuulatud Trumpi meeskonna liikmete nimesid ei tõesta iseenesest kuidagi TRumpi 4. märtsi Twitteri postitusi, kus ta süüdistas Obamat Trump Toweri ebaseaduslikus pealt kuulamises. Selle väite kohta pole veel ühtegi tõendit esitatud ning seda on kinnitanud ka luurekomitee esimees Nunes. Trump ise on hiljem väitnud, et tema sõnu on valesti tõlgendatud ning et sõna "wiretapping" oli postituses ka jutumärkide vahel.

Samuti polnud Rice'i tegevus ilmselt ka ebaseaduslik, sest temasugustel kõrgetel ametnikel on õigus nõuda juhustlikult pealt kuulatud USA kodanike nimede paljastamist siis, kui see on välisluure jaoks oluline ning selle tingimuse täitmine või mitte täitmine on keeruliselt tõlgendatav.

Küll aga selgitab Rice'i kohta esitatud informatsioon kongresmen Nunesi kummalist käitumist viimase paari nädala jooksul. Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette see, et eelmisel kuul läks ta Valgesse Majja ning tegi järgmisel päeval ootamatu pressikonverentsi, kus rääkis sellest, kuidas Trumpi meeskonna liikmed juhuslikult pealtkuulamise ohvriteks sattusid.

Tookord selgitas ta käiku Valgesse Majja kõigepealt sellega, et ta vajas allikalt saadud dokumentide uurimiseks turvalist kohta. Hiljem rääkis ta aga, et huvi pakkuvad dokumendid olid täitevvõimu andmebaasis. Seega tõenäoliselt vaataski ta rahvusliku julgeolekunõukogu arvutisüsteemis Rice'i taotluste kohta käivaid logiandmeid.

Eelmise nädala reedel tutvus samade dokumentide ja raportitega ka esindajatekoja luurekomitee juhtiv demokraadist liige Adam Schiff, kes meediale nende sisu kommenteerima ei hakanud, küll aga avaldas ta taas kord imestust selle üle, et neid dokumente näidati kõigepealt Nunesile, kes seejärel pressikonverentsi korraldas, mitte aga komitee teistele liikmetele.

Ise samuti Trumpi üleminekumeeskonda kuulunud Nunes jäi kohe pärast ootamatut pressikonverentsi demokraatide ja ka osade vabariiklaste terava kriitika alla, sest ta ei jaganud enda kätte jõudnud informatsiooni oma demokraadist kolleegi Schiffiga, vaid näitas seda infot kõigepealt president Trumpile ja korraldas seejärel pressikonverentsi.

Neljapäeval palus Nunes küll vabandust, et "ei jaganud teavet enda nähtud dokumendi kohta vähemusega, enne kui selle avalikuks tegi." Trumpi teavitamist põhjendas ta aga väitega, et tundis kohustust seda teha. "On selge, et kui mina oleksin president, oleksin mures ja seepärast tahtsin ma, et ta teaks," ütles Nunes Fox Newsile.

Kriitikute sõnul on kummaline, et Nunes sai "uue informatsiooni" Valgest Majast ning läks siis sellest uuesti Valgesse Majja teada andma ning seega olevat alust arvata, et Nunesi otsusega väidetava uue informatsiooniga avalikkuse ette tulla on seotud Valge Maja.

Trump teatas kohe pärast Nunesi pressikonverentsi, et tunneb nagu oleks tema süütus tõestatud. "Hindan väga kõrgelt asjaolu, et nad leidsid seda, mida nad leidsid," lausus Trump.

Senaator nõuab Rice'ilt tunnistusi, Valge Maja imestab meedia "leige" huvi pärast

USA vabariiklasest senaator Rand Paul avaldas juba arvamust, et Rice peaks eelpool mainitud väidete tõttu tulema ka ametlikult tunnistusi andma. Pauli arvates on oluliseks küsimuseks ka see, kas Rice tegutses sellisel viisil president Obama korraldusel.

Mitmed meediaväljaanded nagu näiteks Fox News ja Daily Caller on viimasel ajal teatanud sellest, kuidas Obama administratsiooni ametnikud olevat väidetavalt kogunud kõikvõimalikku informatsiooni Trumpi ja tema meeskonna kohta ja jätnud selle siis nö meedia haardeulatusse.

Valge Maja pressisekretär Sean Spicer ei soovinud esmaspäevasel pressibriifingul Rice'i puudutavaid väiteid kommenteerida. "Ma ei kavatse sel teemal kommentaare anda enne, kui [kongressi] komiteed on jõudnud järelduseni," sõnas ta ning avaldas samal ajal imestust, miks meedia erinevalt Trumpi ja Venemaa kontaktide teemast selle küsimuse vastu nii "leiget" huvi tunneb.

New York Times juhtis omakorda tähelepanu sellele, et endiste ametnike sõnul oli Rice'i tegevus mitte ainult seaduslik, vaid ka sisuliselt põhjendatud.

Esiteks oli Obama administratsioon valimiste ajal mures Venemaa sekkumiskatsete pärast ning rahvusliku julgeoleku nõunik vajas informatsiooni, kas selliste katsetega on seotud ka USA kodanikud. Üleminekuajal, kui Venemaa suhtes kehtestati Washingtoni poolt uusi sanktsioone just valimistesse sekkumise eest, olid aga Obama nõunikud mures, et Trumpi üleminekumeeskond üritab enne Trumpi ametisse asumist USA välispoliitikat õõnestada.