EKRE: Eesti liikmesus Euroopa Liidus vajab uut rahvahääletust
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kongress võttis vastu avalduse, milles peab vajalikuks korraldada Eesti Euroopa Liitu kuulumise küsimuses uus rahvahääletus.
Avalduses deklareerib EKRE, et erakonna poliitiliseks eesmärgiks on eestluse säilimine, riigi ja rahva arengu ning põlisrahva heaolu tagamine.
"Jälgime murega arenguid Euroopa Liidus ja näeme ohtu meie rahvuslikule kestmisele, kui jätkub senine võimu koondumine ebademokraatliku Euroopa Komisjoni kätte," seisa avalduses. EKRE hinnangul ei ohusta EL-i tulevikku mitte niivõrd Ühendkuningriigi, vaid sellele järgnevad katsed muuta Euroopa Liit suurriigiks. "On selge, et sellisest liidust hakkab välja astuma terve rida vabadust armastavaid rahvaid," seisab avalduses.
"Näeme tõsiseid väljakutseid oma julgeolekule nii siis, kui Euroopa Liit kaaperdab riigikaitse teemad liikmesriikide käest keskusesse, kui ka siis, kui liit laguneb," seisab avalduses.
"Massimmigratsiooni ja islamiseerumise soodustamine avatuse sildi all, homoagenda pealesurumine sallivuse nimel, maksu- ja eelarveotsuste viimine keskusesse, äärealade lõa otsas hoidmine bürokraatliku ja korruptiivse abirahasüsteemi abil ei ole vabadele rahvastele vastuvõetavad. Ei ole vastuvõetavad ka eestlastele," seisab avalduses.
Kongress nimetas hirmuäratavaks väljavaadet, et Eesti riigikaitse allutatakse 27 riigi ühisele otsustusprotsessile. "See tähendab, et sõjalise rünnaku puhul ei alusta me viivitamatult ise vastupanu, vaid jääme ootama, kuni prantslased, sakslased, kreeklased, hispaanlased ja ülejäänud otsustavad, kas või kuidas reageerida. See tähendab ka seda, et meid sunnitakse osalema Euroopa suurriikide sõdades Aafrikas ja Lähis-Idas," seisab avalduses.
EKRE märgib, et erakonna jaoks on tihe Euroopa riikide koostöö majanduse ja julgeoleku vallas Eesti rahvuslike huvide edendamisel enesestmõistetav.
"Aga me ei lepi provintsistaatusega suurriigis, sest selleni jõudmine on võimalik ainult pärast demokraatia tasalülitamist. Sellises multikultuurses monstrumis olemine tähendaks eesti rahva paratamatut kadu mõne inimpõlve jooksul," seisab avalduses.
EKRE kongress on seisukohal, et otsustusõigus võtmeküsimustes peab säilima rahvuslikes pealinnades. "Immigratsioon ja pagulaspoliitika, riigikaitse, maksu- ja eelarveküsimused, perekonna määratlemine peavad olema eesti valija otsustada," seisab avalduses.
"Pärast Suurbritannia lahkumist EL-ist on Euroopa Komisjon esitanud viis tulevikustsenaariumi, millest neli viivad süveneva integratsioonini ning viienda – tagasipöördumise EL-i lätete juurde – on välistanud euroliidu kõrged ametnikud ise. Eesti liikmelisus EL-is vajab ühiskondlikku arutelu. Peame vältimatuks, et süveneva integratsiooni tõttu tuleb Eesti liikmelisuse küsimuses korraldada uus rahvahääletus," seisab EKRE kongressil vastu võetud avalduses.
Toimetaja: Merilin Pärli