Rahandusministeerium langetas käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi sügisese majandusprognoosiga võrreldes 0,1 protsendipunkti: 2,5 protsendilt 2,4 protsendile.

Tulevaks aastaks eeldab rahandusministeerium majanduskasvu kiirenemist 3,1 protsendile, peale mida võiks kasv taas aeglustuda 2021. aastaks 2,7 protsendile.

Võrreldes sügisprognoosiga on rahandusministeerium Eesti käesoleva aasta inflatsiooni 0,6-protsendipunkti võrra üles korrigeerinud 3,3 protsendile. Ministeerium eeldab, et käesoleva aasta hinnakasv järgmistel aastatel aeglustub ja jõuab 2021. aastaks 2 protsendi tasemele.

Rahandusministeerium prognoosib Eesti riigieelarvele käesolevaks aastaks nominaalselt 0,4-0,5-protsendilist puudujääki kuid siiski 0,2-0,3-protsendilist strukturaalset ülejääki. Järgmiseks aastaks prognoosib ministeerium nii strukturaalset kui ka nominaalset eelarvepositsiooni puudujääki, mis peaks vähehaaval vähenema ja kohati ka ülejääki jõudma.

Keskmine palk kasvab prognoosi põhjal mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1211 eurole ja järgmisel aastal 1272 eurole, reaalkasvuks on tänavu 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 2,3 protsenti.

2018. aastal rakendub uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem ja enamiku palgasaajate maksuvaba tulu kasvab 500 euroni. Selle tulemusel jõuab madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele pangakontole kuni 64 täiendavat eurot kuus, nii et kasutatav sissetulek kasvab kuni 14 protsenti. See omakorda toetab eratarbimise kasvu ja vähendab survet tööjõukulude kasvule.

Ligikaudu kolm aastat kestnud hindade langus on ministeeriumi hinnangul läbi. Hinnad hakkasid eelmise aasta lõpus jälle kasvama peamiselt nafta ning toidukaupade kallinemise tõttu. Sel aastal püsib inflatsioon 3,3 protsendi juures ning aeglustub järgmisel aastal 2,7 protsendini.

2018 prognoosib valitsus eelarvepuudujääki, mis on suurem kui kriisi tipus 2009. Seda peale uusi makse. Ja Ratas räägib ikka tasakaalust?!

— Maris Lauri (@MarisLauri) April 12, 2017