Rail Balticu trassil võidakse vähendada ökoduktide arvu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1493709180000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Kuivõrd ulukid ei ole ökodukte loodetud mahus kasutusele võtnud, võidakse vähendada nende arvu Rail Balticu trassil, mis omakorda avaldab projekti eelarvele positiivset mõju. Otsus võetakse vastu täiendavate uuringute tulemusel.

Rail Baltic Estonia OÜ juht Indrek Orav rääkis projekti analüüsi tutvustades, et projektivälised keskkonnaspetsialistid on hinnanud ulukite ökoduktide kasutuse allpool soovitud piiri. Teisisõnu, varasemaid ökodukte ei ole suured ulukid omaks võtnud, mistõttu ei ole neid mõtet ka nii tihedalt Rail Balticu trassile rajada, kui esialgses plaanis kavandatud. Kuivõrd ühe ökodukti rajamine maksab üle kahe miljoni euro, on nende hulga vähendamisel projekti eelarvele positiivne mõju. Lõplik otsus, kui palju ökodukte rajatakse, selgub piirdeaedade täiendava uuringu tulemusel.

Kaubaterminal Muuga sadama teenindamiseks vajab asukohta

Lisaks vajab lahendamist kaubaveo küsimus Rail Balticu Tallinna trassi algusest Muuga sadamani. Selleks otsib uuringu hanke võitnud Deutsche Bahn koostöös partneritega parimaid tehnilisi ja majanduslikke võimalusi, kuidas Rail Balticu Tallinna kaubaterminal Muuga sadama taristuga siduda. Seejuures tuleb tagada olukord, kus kaubateed ei läbi Tallinnat üksnes põhja-lõunasuunaliselt, vaid ka ida-läänesuunaliselt. Seetõttu tuleb leida Tallinnas kaubaterminalile sobiv asukoht, mis sellist liiklust võimaldaks.

Lisaks on vaja läbi viia veel arheoloogilised uuringud ja otsustada võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise viisid.

Investeeringud perspektiivis

Majandus- ja kommunikatsioonimisteeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas selgitas, et esimesed viis aastat alates Rail Balticu valmimisest on nö sisseelamisaeg, mil iga riik maksab juurde kaks miljonit eurot aastas. Omafinantseeringuks kuluva 280 miljoni euro kõrvale tõi Kuningas aga näiteks valitsuse inveseteeringuteplaani, mida kavatsetakse rahastada laenuga, mis moodustab kolme aasta peale poole Rail balticu omafinantseeringust.

Läti-Leedu ootavad Eesti järel

Rail Balticu projekti juht Baiba Rubesa rõhutas, et Läti ja Leedu parlamendid on oma riiki läbivad Rail Balticu trassid juba kinnitanud ja heaks kiitnud, nüüd oodatakse sama ka Eesti parlamendilt, sest enne ei saa uuringute ja plaanide arvutustega detailselt edasi minna. Eesti trass peaks olema lõplikult paigas ja parlamendis heaks kiidetud järgmise aasta esimeseks kvartaliks, et projekt ei toppaks.

Kas Tallinnast võiks minna kiirtrass ka Peterburi, kust võiks tulla peamine kaubavahetus Rail Balticule, on Baiba Rubesa kinnitusel juba järgmine teema, mida praeguse Rail Balticu projektiga lahendada ei võeta aga eesmärgiks ei seata. Rubesa sõnul on kolme Balti riigi vaheline kokkulepe sõlmitud just praeguse trassi peale ning muutusi selles saab ette võtta vaid keskkonnamõju või ehitusmaksumuse põhjendusel.

Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen rõhutas, et ilma Rail Balticu trassita pole mõtet rääkida ka Tallinna-Helsingi tunnelist, sest Soome näeb seda mandri-Euroopa ühendustee algusena.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: