Nord Stream 2 AG allkirjastas Nord Stream 2 torujuhtme finantseerimise lepingud ENGIE’, OMV-e, Shelli, Uniperi ja Wintershalliga, teatas Nord Streami esindav Magnar Michelson pressiteates.

Need viis Euroopa energiaettevõtet kohustuvad tagama projekti pikaajalise rahastamise 50% ulatuses kogumaksumusest, mida praegu hinnatakse 9,5 miljardile eurole. Iga Euroopa ettevõte panustab kuni 950 miljoni euroga. Gazprom on ja jääb projekti vedava ettevõtte, Nord Stream 2 AG ainsaks aktsionäriks.

1220 kilomeetri pikkune Nord Stream 2 torujuhe, koguvõimsusega 55 miljardit kuupmeetrit aastas, loob otseühenduse Venemaa gaasimaardlate ja Euroopa tarbijate vahel. Torujuhe kulgeb Venemaa rannikult Läänemere kaudu Greifswaldi Saksamaal. Ehitustööd algavad 2018. aastal ning lõppevad 2019 lõpus.

Majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda ütles kommentaariks, et Eesti positsioon Nord Stream 2 suhtes ei ole muutunud.

Peaminister Jüri Ratas ütles märtsi lõpus "Aktuaalses kaameras", et Nord Streami juhtmed vähendavad Kesk- ja Ida-Euroopa energiajulgeolekut.

"Selge on see, et nii Nord Stream 1 kui ka Nord Stream 2 puhul on tegemist poliitilise projektiga. See vähendab nii Kesk- kui ka Ida-Euroopa energiajulgeolekut," ütles Ratas.

"Eesti seisukoht Nord Stream 2 rajamise suhtes on endine - kõik energiataristu projektid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu kehtiva õigusega ning energialiidu eesmärgiga mitmekesistada gaasi tarneallikaid ja koridore. Antud juhul me võime öelda, et see Nord Stream 2 ei mitmekesista seda," lausus peaminister.