Türgi kohus lükkas tagasi taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus
Türgi kõrgeim halduskohus lükkas tagasi peamise opositsioonierakonna apellatsioonikaebuse, millega erakond tahtis tühistada 16. aprilli põhiseadusreferendumil valimiskomisjoni langetatud otsust anda valijatele ametliku templita hääletusümbrikud.
Vabariiklik Rahvapartei (CHP) vaidlustas referendumi tulemuse kohtus, sest erakonna hinnangul esines hääletamisel rikkumisi. Erilist pahameelt põhjustab valimiskomisjoni viimase hetke otsus lubada inimestel anda hääl ümbrikutes, millel puudus seaduse nõutud ametlik tempel.
Kohus otsustas teisipäeval, et ei rahulda CHP taotlust tühistada valimiskomisjoni vastuoluline otsus, sest kohtul puudub jurisdiktsioon komisjoni otsuste üle.
Rahvusvahelised vaatlejad on samuti öelnud, et hääletamisel leidis aset rikkumisi.
Referendumil otsustati 18 põhiseadusmuudatuse üle, mis suurendavad presidendi võimutäiust. Rahvahääletusel jäid napilt peale need, kes toetasid põhiseadusmuudatuste rakendamist.
ENPA otsustas Türgi suhtes järelevalve kehtestada
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) otsustas teisipäeval kehtestada Türgi suhtes monitooringu, et võtta jälgimise alla riigi demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste olukord.
"Just tegime Strasbourg'is ajalugu: Euroopa Nõukogu liikmesriik Türgi peab tänasest arvestama Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee tugevama kontrolliga. Seda nimetatakse monitooringuks," teatas ENPA eestlasest liige Marianne Mikko, kes oli ka üks kahest Türgi kohta koostatud raporti autorist.
ENPA istungil Strasbourgis kiideti heaks raport demokraatlike institutsioonide toimise teemal Türgis. ENPA tegi otsuse uuesti avada Türgi monitooring, et tugevdada koostööd Türgi võimudega.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu liikme Mikko kõrval oli raporti teine autor Norra parempoolne parlamendisaadik Ingebjørg Godskesen.
"Euroopa ja Türgi vahel algab dialoog, mis kätkeb endas kõige laiemas tähenduses demokraatiat, õigusriiki ja inimõigusi," märkis Mikko.
Tema sõnul ei ole ENPA varem teinud otsust, kus riik viiakse monitooringujärgsest etapist tagasi monitooringu faasi. "Tegu on ajaloolise sammuga, kus Türgi üle hakkab toimuma tugevam järelevalve demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi põhimõtete järgimise üle ning inimõiguste kaitsmise osas," ütles ENPA monitooringukomitee Türgi raportöör ja ENPA asepresident Mikko.
Raport tunnistab, et kuigi Türgi on keerulises olukorras riigipöördekatse ja terrorirünnakute tõttu, on ENPA siiski mures erakorralise seisukorra kehtestamise ja selle ebaproportsionaalsete mõjude pärast. Näidetena tuuakse riigiametnike, kohtunike, prokuröride ja teadlaste massiivse vallandamise, meedia ja mittetulundusühingute sulgemise ning piiratud juurdepääsu õiguskaitsele. Samuti on murettekitavad parlamendiliikmete ja ajakirjanike kinnipidamised ja põhiseaduse muudatused.
ENPA monitooringukomitee kutsus Türgit üles võtma kiiresti vastu abinõusid olukorra parandamiseks, lõpetama eriolukord ning vabastama parlamendiliikmed ja ajakirjanikud.
Türgi on sattunud Euroopa riikide ühe suurema kriitika alla seoses president Recep Tayyip Erdogani autoritaarse poliitikaga ning eriti pärast eelmise nädala referendumit, millel Erdoğan saavutas napilt heakskiidu põhiseadusmuudatustele, mis muudavad riigi sisuliselt parlamentaarsest vabariigist presidentaalseks.
Kreeka kohus lükkas Türgi uue väljaandmistaotluse tagasi
Kreeka kohus lükkas tagasi Türgi uue väljaandmistaotluse, mis puudutab kolme kaheksast eelmisel aastal läbikukkunud riigipöördekatse järel helikopteriga Türgist põgenenud sõjaväelast.
Kreeka ülemkohus on juba otsustanud, et ühtki kaheksast mehest Türgile välja ei anta, kuna neile ei ole seal tagatud õiglane kohtumõistmine ja nende elu võib olla ohus.
Teisipäeval langetas Ateena kohus otsuse Türgi järjekordse taotluse peale, leides, et see ei sisalda uusi tõendeid.
Järgmisel nädalal koguneb kohus viie sõjaväelase saatust arutama.
Kõik kaheksa sõjaväelendurit ja inseneri on palunud Kreekas varjupaika.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS