Erdoğani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) kandideerib valimistel koos väiksema partneri Rahvusliku Liikumise Parteiga (MHP) nn Rahvaliidus. Eeldatavasti saavad nad pühapäevastel parlamendi- ja presidendivalimistel kõige rohkem hääli.

Mõned analüütikud arvavad aga, et AKP allianss ei saa 600-kohalises parlamendis enamust, sest isekeskis valimisleppe sõlminud opositsioon kujuneb tugevaks vastaseks.

"Kui Rahvaliit saab üle 300 koha, on kõik selge," ütles Erdoğan kolmapäeva õhtul usutluses raadiojaamadele Kral FM ja Kral Pop. "Kui jääme alla 300, tuleb koalitsioon moodustada. See on juba eraldi küsimus."

Raadios kõlanud tõdemus on esimene selge märk Erdoğani kampaaniameeskonnalt, et nad ei pruugi parlamendis enamust saavutada.

President ei öelnud, missuguse parteiga ta koalitsiooni moodustaks.

"Koalitsioone võib moodustada. Aga selle juhtumine on väga-väga väike," ütles ta.

Ühes ennetähtaegsete parlamendivalimistega peetakse 24. juunil Türgis ja presidendivalimised. Valimised on Türgis ajaloolise tähendusega, sest pärast seda jõustub uus presidentaalne süsteem, millele rahvas 2017. aasta aprillis referendumil napi toetuse andis.

Erdoğan on domineerinud  Türgi poliitikas alates 2003. aastast esmalt peaministri ja viimasel neljal aastal presidendina.

ENPA Eesti delegatsiooni liikmed vaatlevad Türgi valimisi

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) asepresident ja Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko ning liige Jaak Madison osalevad ENPA vaatlejana presidendi- ja parlamendivalimiste vaatlusmissioonil Türgis.

Mikko vaatleb valimisi Diyarbakıris ning Madison Erzurumis, edastas riigikogu pressiesindaja

"Türgis pannakse meediakanaleid kinni ja valitsusmeelsed ettevõtjad ostavad neid üles. Riigis toimuva kajastamine veebis muutub samuti üha keerulisemaks," sõnas Mikko. "Suur hulk opositsiooni kuuluvaid parlamendiliikmeid on kinni peetud, kelle seas ka presidendikandidaat Selahattin Demirtaş, samuti on kinni peetud ajakirjanikke ja inimõiguste eest võitlejaid."

Mikko osutas, et eelnevat arvestades on oodata keerulist heitlust. "Türgi on Euroopale ülioluline riik. Soovin kogu hingest, et Ankara ei kaldu kõrvale ei demokraatia ega õigusriigi põhimõtetest. Türgi raportöörina tean, kui palju on Türgis demokraate. Ei saa välistada, et valimised võiks võita demokraatlikud jõud," ütles ta.

"Eelmisel aastal muutis Türgi põhiseadust nii, et pärast eesootavaid valimisi saab Türgist sisuliselt sultaniriik, kus praegusel presidendil Erdoğanil on ainuvõim," lausus Madison. Ta lisas, et vaatlemine on oluline, sest põhiseadusreformi tõttu vähendavad valimised tõenäosust, et ühinemisläbirääkimised Türgi ja Euroopa Liidu vahel õnnestuvad.

ENPA 33-liikmeline delegatsioon vaatleb valimisi koos Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee ja OSCE inimõiguste teemadele spetsialiseerunud organisatsiooni (ODIHR) vaatlejatega. Delegatsioon kohtub enne valimiste vaatlemist ka valimiskomisjoni (SBE) esimehe ja liikmete, raadio ja televisiooni nõukogu (RTSC) ning meedia ja kodanikuühiskonna esindajatega.