Endised haridusministrid toetavad varajast keelekümblust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Keelekümblusrühm.
Keelekümblusrühm. Autor/allikas: Posimees/Scanpix

Endised IRL-i haridusministrid Tõnis Lukas ja Jaak Aaviksoo toetavad lasteaiast alates rakendatavat keelekümbluse ideed, ent näevad ka ohte, millega tuleks arvestada.

Ehkki kõige konservatiivsemat keele- ja kodakondsuspoliitikat on valitsuses ajanud ikka IRL, tuli ettepanekuga minna täielikult eestikeelsele õppele üle juba alates lasteaiast just Reformierakond. Endised IRL-i haridusministrid, kes mõlemad toetavad keelekümbluse ideed, jäävad aga valikuvõimaluste puudumise üle skeptiliseks.

Aastatel 2011-2014 Andrus Ansipi valitsuses haridusministrina töötanud, nüüdne Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Jaak Aaviksoo peab ettepanekut üldjoontes mõistlikuks, ent leiab, et on küllalt nüansse, millele tähelepanu pöörata.

"Oma põhiolemuselt on see mõistlik lähenemine, aga eks need probleemid ole detailides. Kuivõrd seda saaks kohustuslkiuks teha, käskudele-keeldudele üles ehitada, selles osas ma olen skeptiline," kommenteeris Aaviksoo ERR.ee-le. "Haridusministeeriumis ja mul ka ministrina oli siiski hoiak, et teha seda seaduse tasemel koduriigi jaoks ja kohustuslikus korras ei ole kõige konstruktiivsem."

Aaviksoo pooldab põhimõtet, et mida rohkem elanikke eesti keelt valdab, seda parem, kuid siiski võiks keeleõpe käia tema hinnangul kohaliku omavalitsuse intsiatiivil ja otsusel, sest olukord on omavalitsuseti väga erinev. Põhilist probleemi täielikule eestikeelsele õppele üleminekul näeb ta Tallinnas ja Narvas. Aaviksoo rõhutas, et Michali ettepaneku tuleks vaadelda siiski kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis.

"Mida vähem sundi ja rohkem sisulist koostööd, seda parem," on Aaviksoo seisukoht.

Lukas: me peame ise ka oma keelt austama

Aastatel 1999-2002 ja 2007-2011 IRL-i haridusminister, nüüdne ERM-i peadirektor Tõnis Lukas peab Reformierakonna välja käidud lähenemist väga õigeks. Ta rõhutab, et keelekümblusmeetodit hakati Eestis rakendama tema esimesel haridusministriks olemise aastal ning leiab, et varajaseks lõimumiseks on vajalik eesti keele õppega võimalikult ruttu alustada.

"Keelekümblus, mis esimeses faasis on eestikeelne, annab keeletunnetuse ja teeb edasise õppimise lihtsamaks," leidis Lukas. "Metoodika on õige, kõik lapsed peavad integreeruma eesti keele baasil, eesti keel tuleb domineerima panna."

Lukas ütles, et tema ajal tehti keelekümblusega algust, kuid siis oleks olnud liiga vara sellele täielikult üle minna - ühiskond ei olnud selleks veel valmis, samuti polnud võtta piisavalt õpetajaid. Ka nüüd võib tema hinnangul kujuneda probleemiks piisaval arvul õpetajate leidmine koolidesse ja lasteaedadesse, kes keelekümblusmeetodit valdaks.

Peamise ohuna näeb Lukas aga soovi rakendada keelekümblust ka teistele keeltele, millega eestlased tõmbavad tähelepanu eesti keele olulisuselt eemale ning saadavad muukeelsetele välja vale signaali.

"Niikui me hakkame rääkima keelekümblusest laiemalt - näiteks inglise keeles -, tõrjub see eesti keele välja ja need inimesed hakkavad rääkima pigem inglise kui eesti keelt," hoiatas Lukas. "Kui me austame oma keelt, see on meie põhiline keel, siis me ei peaks seda ise nõrgestama, rääkides inglise keelt."

Lukas avaldas heameelt, et keeleõpe taas päevakorral on, mis vahepeal hariduspoliitilises diskussioonis kõrvalisemaks oli jäänud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: