Keeleõpe Sillamäe moodi: keelekümbluslasteaiast venekeelsesse kooli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sillamäel on vene koolid ja eesti kool. Keskmine variant ehk keelekümblusklassid puuduvad.
Sillamäel on vene koolid ja eesti kool. Keskmine variant ehk keelekümblusklassid puuduvad. Autor/allikas: Sillamäe linn

Sillamäel pakuvad kõik lasteaiad keelekümblusrühmi, ent kooli minnes eesti keelt rääkima hakanud lapsed eesti keele õppega jätkata ei saa - ükski linna venekeelse õppekeelega põhikoolidest keelekümblust ei paku, alternatiiviks on vaid eesti põhikool, mis on vanemate jaoks aga teine äärmus.

Nõukogude ajal kinnise tööstuslinnana venestunud Sillamäel elab eestlasi alla viie protsendi. Eesti keelega pole linnas suurt midagi pihta hakata: müüjad räägivad vene keeles, huvialaringid on venekeelsed, kogu kontekst mõjub nagu viibiks mõnes Kesk-Venemaa linnas.

Ent ometigi asub Sillamäe Eestis. Tasahilju on hakanud eesti keel endast seal ka märku andma ning endale kohalike seas teed uuristama. Kõik selle Ida-Virumaa linna lasteaiad pakuvad osalist keelekümblust, mis tähendab, et poole päevast räägivad õpetajad lastega eesti keeles, poole päevast vene keeles. Lapsed saavad lasteaiast elementaarse eestikeelse suhtlusoskuse kaasa, ent edasi on sein ees: valida on kas venekeelse õppekeelega põhikooli või eesti õppekeelega põhikooli vahel, keelekümblusklassid koolides puuduvad. Enamik vanemaid, kes pooldavad keelekümblust, tahaks, et lapsed saaksid mõlemad keeled selgeks. Seetõttu on tekkinud neil huvi keelekümblusklasside vastu. Lahendust aga pole.

Osalise keelekümblusega lasteaiast tulnud mudilased pole aga võimelised eesti koolis üksnes eesti keeles õppima, nõnda lähevadki nad vene koolidesse edasi ja unustavad selle vähesegi eesti keele mõne aastaga, sest õpet ega praktikat pole. Hulk lasteaias tehtud tööd on maha visatud.

"Aasta oli 1993, kui 1. septembril avati Sillamäel esimene eesti keelega lasteaed. Tollel hetkel oli ainult üks-kaks last lasteaias, kelle kodune keel oli eesti keel, ülejäänud olid vene kodukeelega," selgitab haridusvaldkonda kureerib abilinnapea Eevi Paasmäe konteksti. "Juba 1993. aastal andsime me lapsevanematele võimaluse valida. Samal aastal alustas tööd ka eesti õppekeelega põhikool, kus oli juba rohkem eesti kodukeelega lapsi, aga oli ka neid, kellel kodukeel on vene keel. Täna töötab Sillamäel nii eesti õppekeelega lasteaed kui ka põhikool, samal ajal nii eesti koolis kui ka lasteaias käivad lapsed, kes kodus räägivad vene keelt."

Paasmäe hinnangul on lapsevanematel valikuid piisavalt: kas panna venekeelne laps eesti õppekeelega kooli, kus toimub ka süvendatud vene keele õpe või siis tavalisse vene õppekeelega kooli. "Meil on olemas süvendatud eesti keele õpe mõlemas vene koolis, aga ei ole eraldi keelekümblusklassi," tõdeb Paasmäe.

Abilinnapea sõnul küsis ta lapsevanematelt vaid mõned aastad tagasi, kas nad soovivad, et linn looks keelekümblusklassi, kuid huvi olevat olnud leige, aktiivne soov puudus. Nii see seni rajamata jäänud ongi.

Samas leiab ta ka, et osaline keelekümblus pole lasteaiaski piisav. "Mina ei poolda seda osalist - pool päeva eesti keelt jääb ikka väheseks, kui laps mujal sellega üldse kokku ei puutu, ei kodus, ei tänaval. Osaline keelekümblus võiks toimida Pärnus või Tartus, aga mitte Sillamäel."

Gümnaasiumi esimesel aastal õpitakse keelt

Gümnaasiumisse jõudes peavad venekeelse põhikooli lõpetanud noored aga hakkama õppima 40/60 põhimõttel ehk valdavalt eesti keeles, milleks nende varasem ettevalmistus alust ei anna. Gümnaasiumi esimene õppeaasta on direktori sõnul raske, mil puudujääke tasa teha püütakse.

"Gümnaasiumisse tulevad viimasel viiel aastal ligemale pooled kõigist põhikooli lõpetanutest. Nende eesti keele tase on väga erinev, kõikudes vahemikus 40-90 punkti 100-punktisel skaalal," tõdeb Sillamäe Gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit. "Kas keelekümblus oleks nende keeleoskust parandanud - minu kogemus teiste koolide näidetel nagu Narva ja Jõhvi, kust meile ka lapsi on tulnud, näitab, et on täiesti selge, et keelekümbluses õppinud õpilaste keeleoskus on vaieldamatult parem ja vastab praegusele gümnaasiumi 40/60 põhimõtte nõuetele. Kus keelekümblusklasse pole pole, neil ei vasta," võtab Kaseniit kogemuse kokku.

Direktori selgitusel tuleb lünk sisse sellega, et gümnaasiumisse astumisel peaks keeleoskuse tase vastama B2-le, ent on heal juhul B1, mis põhikooli lõpuks peaks olema saavutatud.

Sillamäe Gümnaasium on olukorra lahendanud nii, et on loonud erinevad keelerühmad, vastavalt õpilaste tasemele. 10. klassi jooksul suudetakse õpilastega ära teha töö, mis võimaldaks 11. klassist jätkata eestikeelse õppega juba nõuetekohases ulatuses, sest lapsed saavad piisavalt aru ja suudavad suhelda.

"Küsimus ei ole ainult eesti keeles, vaid üldse õppimises - kes eesti keelt 9. klassi lõpuks hästi ei valda, ei ole ka teistes ainetes väga tugevad. Õpilase võimekus ja motivatsioon areneda lähtub sellest, et gümnaasiumiks valmistumine algab ikkagi 1. klassis," tõdeb Kaseniit.

Gümnaasiumi direktor leiab, et keelekümblusega peaks kindlasti jätkama ka pärast lasteaeda. "Kui põhikoolidel oleks ettevalmistus metoodiliselt parem, siis oleks ka meil paremaid keeleoskajaid rohkem. Miks põhikoolid ei ole otsustavalt tegutsenud keelekümblusega, ei ole vanemate taga," kinnitab Kaseniit. Tema arvutused näitavad, et pooled põhikooli astuvatest lastest tahaksid keelekümblusklassis õppima asuda. Kuigi ta on keelekümbluse tuline pooldaja, leiab ta siiski, et lapsevanemale peab jääma ka võimalus valida, kas panna laps tava- või keelekümblusklassi.

"Keeleõppe mõttes on lasteaialõpetajatel praegu sein ees. Keelekümblusklass võiks olla mõlemas koolis ühe klassi ulatuses," pakub ta välja.

Abilinnapea kinnitab, et ta ise on küll keelekümbluse pooldaja, ent sunniga asju teha ei saa - need peavad tulema loomuldasa. "Kool on konservatiivne asutus - sundkorras pealesurutud asju teha ei saa," on ta veendunud. "Sunnitud viisil ei saa, peab see klikk peas ära käima, siis saab alles midagi toimuda."

Kaseniit möönab, et muidugi võivad lapsed ka eestikeelsesse põhikooli minna, kuid selle otsuse taga on sotsiaalsed asjaolud - lapsi eelistatakse panna ikkagi oma lasteaia mängukaaslastega samasse kooli-klassi, ka soovitakse säilitada harjumuspärast vene kultuurikonteksti.

"Kui on valik, kas eesti põhikool või vene põhikool, võivad tekkida tõrked, et seal pole neid sõpru ja seal on rohkem eesti kultuuritraditsiooni järgiv õpe. Lapsevanem tahab kindlustunnet," põhjendab Kaseniit.

Abilinnapea Paasmäe vaidleb vastu: "Sillamäel vene kultuurikeskkonna puudust küll ei ole. See on teistmoodi kui Tallinn või Tartu - kogu huvitegevus on linnas venekeelne. Ei tule kõne allagi see jutt, et vene keskkond puudub selles kultuuriruumis, see on siin sada protsenti olemas!"

Lahendus võib terendada

Sillamäe linnavalitsus on viimasel ajal olnud dialoogis venekeelse õppekeelega Kannuka kooliga, kes viimasel ajal on hakanud ilmutama huvi keelekümblusklassi avamise vastu. Mai keskel toimub kooli- ja linnajuhtide vahel kohtumine, kus plaanid loodetavasti juba selgemaks saavad. Paasmäe sõnul käib töö selles suunas, et kas sellest või hiljemalt järgmisest sügisest juba jõutakski keelekümblusklassi avamiseni Kannuka koolis.

"Me tegeleme selle küsimusega, teame oma lapsevanemate soove. Minu teada üks inimene on ka kirjalikult pöördunud meie poole ja see oli ajendiks, miks me hakkasime sellega aktivisemalt ka tegelema," selgitab abilinnapea. "Kui on selliseid lapsevanemaid, kes soovivad oma lapse keelekümblusklassi panna, siis see on meie kohus seda neile võimaldada, mitte taksistada. Seda, et meil seda klassi siiani pole, on natuke ka kivi lapsevanema kapsaaeda - nad kõik teavad, mis on keelekümblus, aga neid oli nii vähe, kes sellest huvitus," viitab abilinnapea taas mõne aasta tagusele seisule.

"Olukord ei ole roosiline, aga ka mitte trööstitu," võtab Paasmäe keeleõppeseisu Sillamäel kokku.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: