Riigikontroll tõi välja Rail Balticu leppe kitsaskohad

{{1495612620000 | amCalendar}}
Foto: Läti transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium

Riigikontroll avaldas kolmapäeval ülevaate Rail Balticu rajamise leppest, kus toob välja peamised riskid, mida riigikogu peaks enne leppe ratifitseerimist püüdma maandada.

Riigikontrolli hinnangul vajaks riigikogu enne riigile kohustuste võtmist mitmes küsimuses lisateavet. Nimelt pole kokkuleppes ega selle seletuskirjas selgelt välja toodud, kui suur rahaline kohustus riigile Rail Balticu rajamiseks võetakse.

"Seetõttu ei ole teada, kui suure rahalise kohustuse võtmiseks riigikogu valitsusele volituse annab, millal ja kui palju kavatseb riik Rail Balticu ehitamiseks raha kulutada, millistest allikatest vajalik raha saadakse ning kuidas tagatakse riigikogule asjakohased toimivad sekkumisvõimalused riikidevahelise kokkuleppe täitmise edasiste rahastamisotsuste üle," seisab dokumendis.

Samuti ei ole kokkuleppes kirjas, millisel viisil Eesti, Läti ja Leedu Rail Balticu projekti rahastama hakkavad. Pole teada, kuidas rahastatakse projekti siis, kui ELi toetus projektile peaks vähenema või ehituse maksumus kallineb või Rail Balticu projekt osutub kavandatust vähem tasuvaks.

Lisaks ei selgu kokkuleppe sõnastusest, kas kokkuleppest saab ühepoolselt taganeda ja kas teistel pooltel säilib sellisel juhul kohustus Rail Balticu projekti täies mahus ellu viia. Selge pole ka see, kas kokkuleppest taganejalt saab nõuda kahjude hüvitamist.

"Kokkuleppe kohaselt lahendatakse kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused poolte vahel läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel, viimaste ebaõnnestumise puhuks edasist vaidluste lahendamise mehhanismi kokku lepitud pole. Eraldi sätteid vastutuse kohta kokkuleppes ei ole," märgitakse analüüsis.

Ka riigikogu sisuline roll ning kaasatus projektiga seotud otsustesse on selgusetu. Dokumendis tuuakse välja, et kokkuleppe sõnastuse järgi ei saa välistada, et kui ELi rahastus peaks vähenema või ära jääma, saavad teised osalisriigid esitada Eestile nõude Rail Balticu Eesti osa täielikult välja ehitada.

"See omakorda mõjutaks oluliselt Eesti riigieelarve tulusid ja kulusid ning riigikogu eelarvepoliitilisi valikuid," märgib riigikontroll.

Seetõttu soovitab riigikontroll töötada välja regulatsiooni, millega valitsus kohustuks küsima riigikogu otsust, kui tekib vajadus võtta riigikogult saadud volitusi ületavaid lisakohustusi. Lisaks peaks valitsus olema kohustatud teavitama riigikogu regulaarselt Rail Balticu arendamise seisust.

Riigikontrolli hinnangul peaks valitsus esitama parlamendile analüüsi ja tegevuskava juhuks, kui riigi kulutused Rail Balticu projektile suurenevad ELi kaasrahastuse vähenemise, ehitushinna kallinemise või plaanitust erinevate Rail Balticu majandustulemuste tõttu.

Rail Balticu ehitus maksab hinnanguliselt 5,79 miljardit eurot, millest Eestis oleva lõigu rajamisele kulub 1,35 miljardit. Praeguste eelduste kohaselt rahastab seda 85 protsendi ehk 1,07 miljardi euro ulatuses Euroopa Liit, Eesti riigi kanda jääks vähemalt 268 miljonit eurot.

Analüüsi täisteksti saab alla laadida siit.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: