Haapsalus on puhkenud tüli sõjapõgenikele tugiteenuste osutamise üle

Foto: ERR

Johannes Mihkelsoni Keskus otsustas alates aprillist hakata Haapsalus ise kvoodipagulastele tugiteenuseid korraldama hakata, sest senine lepingupartner MTÜ Pagula ei täitnud vajalikke reegleid. Pagula kriitikaga nõus pole.

Haapsalus elab praegu kolm sõjapõgenike perekonda. Seni pakkus neile Tartus asuva Johannes Mihkelsoni Keskuse alltöövõtjana tugiteenuseid MTÜ Pagula. See leping aga lõpetati, sest väidetavalt on Pagula töös olnud tõsiseid puudusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pagula oli kohustatud oma tugiisikuid koolitama, sõlmima klientidega kliendilepingud ja tegevuskavad, samamoodi informeerima kiiresti kõiki osapooli ehk võrgustiku liikmeid tõsistest sündmustest klienditöös, näiteks nagu perevägivald. Seda ei toimunud," selgitas Johannes Mihkelsoni Keskuse pagulaste tugiisikuteenuse juht Juhan Saharov.

"Selles töös on väga olulised reeglid. Pagula just koordineerimise tasandil ei täitnud neid. Lepingus oli mitmeid rikkumisi ja tegime korduvaid tähelepanekuid ja osutasime puudustele, neid aga ei parandatud," rääkis Saharov "Aktuaalsele kaamerale" antud stuudiointervjuus.

Mullu novembris ähvardas ühe pere isa oma naist põlema süüdata ja on siiani vahi all. Sellele eelnes väidetav perevägivald.

MTÜ Pagula juht Innar Mäesalu ütles, et paberimajanduses oli vahepeal küll puudusi, kuid midagi tegemata ei jäänud ja süüdistus, et perevägivallast teavitamisega viivitati, on vale.

"Mis puudutab seda, et me ei teavitanud vastavaid instantse koduvägivallast, siis see on sulaselge vale. Teavitasime politseid kohe, kui sellest teada saime. Lihtsalt pere ei soostunud meile rääkima oma peres toimuvast enne, kui asi oli läinud juba päris hulluks. Siis me ka kohe politseid teavitasime," kinnitas Mäesalu.

Juhan Saharovi sõnul ei tehtud lepingu lõpetamise otsust kergekäeliselt ja tegelikult eelistaks ta, et teenuseid haldab kohalik MTÜ.

"Me oleksime väga huvitatud, et kohalikul tasandil pakuks tugiteenust kohalik omavalitsus ja näiteks kohalik MTÜ. Aga ka see ei arenenud Haapsalus, sest ei tehtud koostööd kohaliku omavalitsusega. Näiteks puudusid Pagulal tegevusplaanid, mis on ette nähtud. /.../ Puudus arusaam sellest, mis on tugiisiku roll. Tugiisiku roll on abistada inimest iseseisvumisel. Kuna see oli tegemata, toimus sõltuvussuhe, kliendid ei saavutanud seda iseseisvust, mida nad aasta möödudes oleks pidanud saavutama," rääkis Saharov.

"Pärast aasta möödumist tuleb tugiisikuteenust vähendada, tuleb teha konkreetne tegevusplaan koostöös omavalitsusega, seal peab olema kindel tundide arv, mitte tekitada õpitud abitust," lisas ta.

Pagula tugiisikute puhul oli tema sõnul probleem, et nad olid põgenikega liiga tihedates sidemetes, mis on iseseisva elu alustamisel kokkuvõttes pigem takistuseks.

Teenusesaajate endi sõnul on aga Pagula tugiisikud olnud neile väga suureks abiks.

"Sest ma ei oska arsti juures käia ega tea, kuidas rääkida, sest ma ei oska praegu eesti keelt ja ei leia seetõttu tööd. Ma soovin, et põgenikke aidataks," kommenteeris Mohamad.

Innar Mäesalu sõnul on Pagula toetanud põgenikke rohkem kui leping nõuab, sest keelebarjääri tõttu on neil väga keeruline. Et põgenikud iseseisvamaks saaksid, on tema arvates kindlasti vaja tõsta Eestis pakutava keeleõppe mahtu.

Saharov: iga laps on edulugu

Saharov ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Eestisse saabunud sõjapõgenike hulgast on lapsed paremini ühiskonda sulandumas.

"Ütleks, et enamik lapsed on edulood. Väga hea vastuvõtt koolides ja lasteaedades, eesti keele väga kiire areng. Pigem on probleemid on pigem täiskasvanutega. Nende seas on väike hõive, on mindud küll tööpraktikale ja ka tööle, aga suurem osa neist on keeleoskuse käes vangis. Vähene keeleoskus segab tööle minemast," rääkis ta.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: