Anvelt kinnitas kohtumisel Itaalia siseminister Marco Minnitiga, et Itaalia ei ole oma murega üksi ning Eesti teeb oma eesistumise ajal kõik endast oleneva, et leida põgenikekriisile pikaajalised lahendused.

"Kõige tähtsam on saada pidama põhiliseks transiitriigiks muutunud Liibüa lõunapiir ning saata Euroopa Liidust oma päritoluriiki tagasi inimesed, kel pole õigust siin viibida," sõnas Anvelt.

Minister tunnustas ka Itaalia tegevust Aafrikas ja eelkõige Liibüas, kus Itaalia esimese riigina oma saatkonna on avanud.

"Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus kinnitas Anvelt, et põgenikevoog Itaaliasse on pidurdumas.

"Ma arvan, et väga suurt rolli mängib siin tegutsemisplaan, mis Tallinnas ministrite kohtumisel poliitiliselt heaks kiideti ja kus põhilised punktid, mis olid Liibüa rannikuvalve ülesehitamine ja ka rahaline panustamine sinna, on kandnud esimesi vilju. Tänagi nägin missioon Sophia juhtimiskeskuses, et Liibüa rannikukaitse juba teeb aktiivset koostööd EL-i missiooniga ja infovahetus kasvab päev-päevalt. Samamoodi näiteks see, et Liibüa rannikukaitse viib põgenikud tagasi Liibüa rannale, kus nad lähevad Liibüas asuvatesse ÜRO põgenikelaagritesse," selgitas minister.

Pagulaste ümberpaigutamine Itaaliast ja Kreekast teistesse Euroopa Liidu riikidesse ei ole edenenud soovitud tempos. Anvelt tõdes, et praeguse lahenduseni jõuti 2015. aastal suure põgenikekriisi ajal ja tegemist oli tol hetkel kiire poliitilise sammuga.

"Nüüd me oleme ikkagi EL-is saanud väga hästi aru, et vajalikud on palju laiemad lahendused ja sellepärast oli ka eilne kohtumine Tuneesias, mis pani ka näiteks Põhja-Aafrika riigijuhte väga tõsiselt mõtlema sellele, kuidas nad oma kohustusi oma kodanike tagasivõtmisel peavad täitma, ka sellele, et kui neid täitmisi ei ole, on võimalikud ka sanktsioonid - nii diplomaatilised viisasanktsioonid kui ka rahalised -, ja kuidas neid kaasa tõmmata sellesse koostöösse," selgitas Anvelt.

Ta lisas, et esmaspäeval vastu võetud deklaratsiooniga ühinesid ka rändekriisis vaevlevad olulise tähtsusega Põhja-Aafrika riigid, kes võtsid endale terve rea kohustusi.

Anvelti sõnul sõltub nüüd väga palju ka sellest, kuidas EL ja liitlasriigid olukorda rahastavad.

"Tuletame meelde, et 2015. aasta põgenikekriis tegelikult sai piiri just läbi rahalise küsimuse näiteks Türgiga ja selle /.../ sama tõdemisega, et rändekriisi põhjustega tuleb tegeleda mitte siis, kui see on jõudnud Euroopasse, vaid seal, kus ta on juba tekkinud, antud juhul näiteks Liibüa rannikul," ütles minister.