Rootsi parempoolne opositsioon oli algatamas umbusaldushääletust kolme vastutavaks peetud ministri vastu. Umbusaldamist oleks saatnud edu, sest seda oleksid võinud lisaks paremtsentristidele asuda toetama ka teised poliitilised jõud.

Umbusaldamise eestvedajateks olid Mõõdukas Koalitsioonipartei ja veel kolm paremtsentristlikku parteid. Samas olid ka immigratsioonivastane Rootsi Demokraadid ning valitsuse mitte kuuluvad vasakjõud andnud mõista, et võivad ministrite umbusaldamist toetada.

Rootsi parlament ehk Riksdag on hetkel suvepuhkusel ning seega on spiiker Urban Ahlini otsustada, kas ja millal rahvasaadikud ministrite umbusaldamise asjus hääletama kutsuda.

Peaminister Stefan Löfven andis neljapäeval pressikonverentsi, kus andis teada oma valitsuse edasiste plaanide kohta.

Löfven andis koheselt mõista, et valitsus tagasi ei astu ning et ta piirdub praegu nö valitsusremondiga - ametist astuvad tagasi infrastruktuuriminister Anna Johansson ja siseminister Anders Ygeman.

Löfveni sõnul teevad mõlemad ministrid selle sammu vabatahtlikult. Siseministrist saab kusjuures parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht.

Anna Johanssoni asemel saab infrastruktuuriministriks Tomas Eneroth.

Ygemani ülesandeid hakkab aga täitma justiitsminister Morgan Johansson, kuid osa seniseid siseministri ülesandeid liigub teistele ministritele. Näiteks hakkab migratsiooniteemade eest vastutama migratsiooniminister Heléne Fritzon.

Lisaks lahkub ametist tervishoiuminister Gabriel Wikström, kes teeb seda isiklikel tervislikel põhjustel, ning tema ülesanded võtab üle sotsiaalkaitseminister Annika Strandhäll.

"Ma ei soovi poliitilist kaost. Ma tahan võtta vastutuse, et riik ei satuks poliitilisse kaosesse," rõhutas Löfven ajakirjanikele.

Osa opositsioonist nõuab endiselt ka kaitseministri tagasiastumist

Samas ei pruugi olukord veel rahunenud, sest vähemalt kahe opositsioonierakonna juhid teatasid, et nad ei lepi kaitseminister Hultqvisti jätkamisega.

Kristlike demokraatide juht Ebba Busch Thor ning Rootsi Demokraatide liider Jimmie Akesson kinnitasid Twitteris, et nad toetavad endiselt kaitseministrile umbusalduse avaldamist.

"Ma tegelen sellega siis, kui see juhtub," kommenteeris teemat peaminister Stefan Löfven, kes on juba korduvalt öelnud, et ei näe põhjust, miks peaks Hultqvistile umbusaldust avaldama.

Samuti soovitas ta opositsioonil kaitseministri võimaliku umbusaldamise asjus tõsiselt järele mõelda. "On oluline, et parlamendiliikmed, kes kavatsevad nuppu vajutada, mõistaksid, et see on see vastutus, mille nad endale võtavad," märkis valitsusjuht.

Löfven rõhutas, et kavatseb peaministrina jätkata ka juhul, kui kaitseministri vastu umbusaldust avaldatakse.

Seega selgub Hultgvisti pikemaaegne jätkamine Rootsi valitsuses tõenäoliselt alles sügisel.

Tegu on Löfveni valitsuse suurima kriisiga

Sisuliselt oli Löfvenil neli varianti:

1. Löfven võib ise ametist vabastada need kolm ministrit, kelle vastu umbusaldushääletus algatatakse. Nendeks on kolm tema parteikaaslast ehk sotsiaaldemokraati - infrastruktuuriminister Anna Johansson, siseminister Anders Ygeman ja kaitseminister Peter Hultqvist;

2. Löfven võib üritada piirduda vaid andmelekke keskmes oleva transpordiameti eest vastutanud infrastruktuuriministri Anna Johanssoni ohverdamisega;

3. Löfveni valitsus astub tagasi ja korraldatakse ennetähtaegsed valimised. Ringhääling SVT peab seda hetkel siiski veel ebatõenäoliseks variandiks;

4. On võimalik ka olukord, kus valitsus astub tagasi, kuid uusi valimisi ei korraldata. Sellisel juhul moodustataks uus valitsus praeguse parlamendi eestvedamisel.

Rootsis kogub juba nädalaid tuure skandaal, mis puudutas algselt võimalikke andmelekkeid auto- ja juhiloaregistrist. Nüüd kirjutab aga ajaleht Dagens Nyheter, et pole välistatud võimalus, et sama juhtumi käigus on lekkinud ka välismaal tegutsevate kaitsepolitsei (Säpo) töötajate ja kaitseväe luurajate isikuandmed - halvimal juhul võib selline leke kujuneda agentidele eluohtlikuks.

Probleem sai alguse sellest, et Rootsi transpordiamet siirdas 2015. aastal oma juhiloaregistri allhanke korras tehnoloogiafirma IBM Tšehhi harule. See tõi kaasa olukorra, kus tšehhi IT-töötajatel oli täielik ligipääs registrile, kuigi ükski neist polnud läbinud selle jaoks vajalikku turva- ja taustakontrolli.

Sellega, et registrite haldamist siirdati allhanke korras nii Tšehhi Vabariiki, Rumeeniasse, Serbiasse, Horvaatiasse, Hollandisse ja Soome, tegi transpordiameti endine juht Maria Ågren otsuseid, mis olid selges vastuolus Rootsi andmekaitset puudutavate seadustega.

Seetõttu võis lisaks juhiloaregistri andmetele lekkida välismaale ka kriitilise tähtsusega informatsiooni, mis puudutab näiteks Rootsi teid, sildu ja sadamaid. Transpordiameti andmelekke kaudu võis aga välismaistel IT-ekspertidel tekkida võimalus jõuda ka politsei salajaste registriteni, mida peeti kurjategijate ja kahtlustatavate kohta.

SVT teatas eelmise nädala reedel, et välismaale on lekkinud ka Rootsi kaitseväe sõidukite registriandmed.

Rootsi kaitsepolitsei Säpo soovitas transpordiameti registrite allhangete lõpetamist 2015. aasta novembris ehk sisuliselt kohe pärast transpordiameti vastavat otsust. Hiljem algatas Säpo Maria Ågreni suhtes ka juurdluse.

Ågren vallandati transpordiameti juhi kohalt käesoleva aasta jaanuaris, kuid andmelekke teema hakkas avalikkuse ette jõudma alles juuli alguses. Ågrenile mõistis kohus juhtunu eest 7000 euro suuruse trahvi.

Andmelekkeskandaali on mitmed meediaväljaanded nimetanud juba praeguse Rootsi valitsuse suurimaks kriisiks. Oluliseks nüansiks on andmelekke puhul see, et kuigi algselt puudutas teema justkui ainult juhilubade registrit, siis tegelikkuses tekitati transpordiameti otsusega olukord, kus infosüsteeme arvestades olid saadaval nö "võtmed kogu kuningriiki".