Jaapani valitsuse peasekretär Yoshihide Suga ütles, et rakett maandus Jaapani majandusvetesse, vahendasid Reuters ja BBC.

Teateid kahjustustest pole.

Suga lisas, et raketikatsetus on vastuvõetamatu ning ÜRO resolutsioonide selge rikkumine.

Lõuna-Korea uudisteagentuur Yonhap teatas, et rakett lasti teele Põhja-Korea aja järgi kell 23.41 Jagangi provintsist. Lõuna-Korea president Moon Jae-in korraldas raketikatsetuse tõttu erakorralise julgeolekukoosoleku.

Ka Jaapani peaminister Shinzo Abe kutsus kokku erakorralise koosoleku ning ütles, et Põhja-Koreale on vaja avaldada suuremat survet. "Oht Jaapani julgeolekule on saanud ähvardavaks ja tõeliseks," ütles ta.

Juuli alguses väitis Pyongyang, et on esmakordselt edukalt katsetanud mandritevahelist ballistilist raketti (ICBM). Selle raketi ulatuse üle on vaieldud, kuid osade ekspertide hinnangul võib see ulatuda Alaskani.

Viimase katsetatud raketi ulatus pole teada. Suga märkis, et rakett lendas umbes 45 minutit ehk umbes kuus minutit kauem kui juuli alguses katsetatud ICBM.

NHK ja Yonhapi andmetel lendas rakett enam kui tuhande kilomeetri kaugusele ja tõusis umbes 3700 kilomeetri kõrgusele.

Kuna seekordne rakett lendas kauem ja kaugemale, viitab see, et tegemist oli taas pikamaaraketiga. Lõuka-Korea sõjavägi kommenteeris, et tegemist oli ilmselt ICBM-klassi raketiga, mis on võrreldes 4. juuli raketiga edasiarenenum.

Ka USA kaitseministeeriumi pressiesindaja Jeff Davis kinnitas raketikatsetust, mis oli tema sõnul prognoositud. Davise sõnul oli tegemist ICBM-iga.

Californias asuva Middlebury rahvusvaheliste uuringute instituudi tuumaleviku tõkestamise ekspert Jeffrey Lewis ütles, et esialgsetel andmetel on viimase raketi ulatus umbes kümme tuhat kilomeetrit, mis on piisavalt suur, et ulatuda USA läänerannikuni ja kaugemale.

Tema hinnangul näitab see, et Los Angeles on Põhja-Korea raketi ulatuses, kuid Chicago, New York ja Washington jäävad sellest napilt välja.

"Nad ei pruukinud aga näidata selle täielikku ulatust. Arvutimudelite hinnangul võib see rakett tabada kõiki neid kohti," ütles ta.

Kui see raketikatsetus leiab kinnitust, on tegemist 14. katsetusega, mille Põhja-Korea sel aastal on korraldanud.

USA ja Lõuna-Korea armeejuhid arutasid sõjalise vastuse andmist

USA ja Lõuna-Korea kõrged sõjaväeametnikud arutasid pärast Põhja-Korea raketikatsetust sõjalise vastuse andmise võimalusi, ütles USA merejalaväe kindrali Joseph Dunfordi pressiesindaja kapten Greg Hicks.

Dunfordiga koos oli USA kõrgeim mereväelane Vaikse ookeani piirkonnas, piirkondlik väeülem admiral Harry Harris, kui nad helistasid Lõuna-Korea peastaabi ülemale kindral Lee Sun-jinile.

"Telefonikõne käigus väljendasid Dunford ja Harris kaljukindlat pühendumust USA ja Korea Vabariigi liidule. Kolm liidrit arutasid ka sõjalise vastuse võimalusi," ütles Hicks.

Sel nädalal ütles üks USA ametnik AFP-le, et Ühendriikide sõjavägi on täheldanud märke sellest, et Põhja-Korea valmistub uueks raketikatsetuseks. Anonüümsust palunud ametiisik ütles teisipäeval, et kui katsetus peaks aset leidma, toimub see ilmselt 27. juulil, Korea sõja lõpetanud relvarahuleppe allkirjastamise aastapäeval.

Vaatamata raketikatsetustele usuvad eksperdid, et Pyongyangil ei ole veel võimekust tulistada välja tuumalõhkepead kandvat pikamaa-raketti. Nende sõnul ei suuda paljud Põhja-Korea raketid täpselt sihtmärke tabada.

Osad eksperdid aga usuvad, et Pyongyang võib viie või kümne aastaga välja arendada tuumarelva, mis võib tabada USA-d.

USA on paigutanud Lõuna-Koreasse raketikaitsesüsteemi Thaad, et võidelda Põhja-Koreast tuleva ohuga, kuid see süsteem on pahandanud mitut regioonis asuvat riiki, eriti Hiinat.

EL: Põhja-Korea raketikatsetus on tõsine oht rahule ja julgeolekule

Põhja-Korea on tõsine oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule, teatas Euroopa Liit, reageerides Pyongyangi reedesele ballistilise raketi katsetusele.

Raketistart on ÜRO Julgeolekunõukogu mitmes resolutsioonis määratletud (Põhja-Korea) rahvusvaheliste kohustuste jäme rikkumine, ütles EL-i välisteenistus, kutsudes Pyongyangi "hoiduma edasisest provokatiivsest tegevusest, mis võib suurendada regionaalseid ja globaalseid pingeid".