Põhiseadusassamblee valimised toimusid 30. juulil.

"Arvestades meie süsteemi kõikehõlmavust, me teame, ilma igasuguse kahtluseta, et hiljutistel põhiseadusassamblee valimistel osalenute arvuga manipuleeriti," ütles firma Smartmatic esindaja Antonio Mugica.

"Meie hinnangul on erinevus tegelikult osalenute ja võimu teatatud arvu vahel vähemalt miljon häält," lausus Mugica.

Valitsuse sõnul osales assamblee valimistel üle 40 protsendi riigi 20 miljonist valimisõigusega kodanikust. See tähendab, et osalenuid oli valitsuse andmeil üle kaheksa miljoni.

Opositsiooni hinnangul oli osalus 12 protsenti valijaskonnast, mis on võrdväärne riigitöötajate arvuga, keda jõuliselt survestati hääletama minema. Küsitlusfirma Datanalisise sõnul vastustab uut põhiseadust üle 70 protsendi venezuelalastest.

Venezuelalaste loodud Briti firma Smartmatic teeb Venezuela valimiskomisjoniga koostööd 2004. aastast ning on tarninud riigile elektroonilisi hääletusmasinaid, mida kasutati ka nüüdseks surnud presidendi Hugo Chaveze ametiajal.

Viimastel aastatel on firma müünud samu teenuseid ka teistes riikides.

Venezuela president vannutab põhiseadusassamblee ametisse

Venezuela president Nicolas Maduro vannutab kolmapäeval ametisse uue põhiseadusassamblee liikmed, teatas presidendi kantselei.

545-liikmeline põhiseadusassamblee, mille ülesanne on koostada riigile uus põhiseadus, vannutatakse ametisse kontserdiareenil, öeldi kantselei avalduses.

Neljapäeval võtavad assamblee liikmed kohad sisse nüüdseks opositsiooni kontrollitud parlamendi peamises istungisaalis, lisas kantselei.

Põhiseadusassamblee kokkukutsumist peetakse Maduro katseks tugevdada oma positsiooni sisepoliitilisest ja rahvusvahelisest vastuseisust hoolimata.

EL ei tunnusta Venezuela põhiseadusassambleed

Euroopa Liit ei tunnusta Venezuela uut põhiseadusassambleed ning on valmis rohkem tegutsema, kui demokraatia olukord Venezuelas halveneb, ütles EL-i välispoliitika juht kolmapäeval.

Samas hoidusid EL-i 28 liikmesriiki kehtestamast Venezuelale sanktsioone kahe opositsiooniliidri kinnipidamise ja põhiseadusassamblee vastuoluliste valimiste eest. Kriitikute hinnangul üritab president Nicolás Maduro hoida assamblee valimistega võimust kinni.

"Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ei saa tunnustada põhiseadusassambleed, sest nad (liikmesriigid) on mures assamblee efektiivse esindatuse ja legitiimsuse pärast," ütles Federica Mogherini avalduses pärast kohtumist EL-i 28 liikmesriigi diplomaatidega.

EL ärgitas Maduro valitsust "astuma kiirelt samme" kursi muutmiseks, kaasa arvatud peatama assamblee kokkukutsumine ning selgelt tunnustama kõiki põhiseaduses sätestatud riigiameteid.

"Vaja on ka edasisi usaldust suurendavaid samme, näiteks kõikide vangistatud poliitiliste oponentide vabastamine," lisati avalduses.

EL oli varem hoiatanud, et ühendus "sügavalt kahtleb" sellise assamblee valimisi, mis annaks Madurole võimu juurde, ning mõistis hukka opositsiooniliidrite Leopoldo Lopeze ja Antonio Ledezma kinnipidamise.

"EL ja selle liikmesriigid on valmis järk-järgult tugevdama vastust juhul, kui demokraatlikke põhimõtteid õõnestatakse veelgi ning Venezuela põhiseadust ei austata," lisati avalduses.

Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ärgitas EL-i kaaluma sanktsioonide kehtestamist.

545-liikmelise assamblee valimiste taustal puhkes vägivald ning valimisi läbi viia aidanud firma ütles, et valimistel osalenud inimeste arvuga "manipuleeriti". Assamblee kokkukutsumist peetakse Maduro katseks tugevdada oma positsiooni, hoolimata sisepoliitilisest ja rahvusvahelisest vastuseisust.