USA sanktsioonide eelnõud muudeti Brüsseli ja Berliini lobitöö tulemusel

Foto: Reuters/Scanpix

USA presidendi Donald Trumpi allkirjastatud uus sanktsioonide seadus toob eraldi välja piirangud Venemaa torujuhtmete vastu, mis võiksid kahjustada ka Euroopa ettevõtteid. Brüsseli ja Berliini lobitöö viis selleni, et seaduseelnõu täiendati.

70-leheküljelises dokumendis on detailne loetelu, millistel tingimustel peaks USA president kehtestama või kaaluma piiravate meetmete kehtestamist Iraani, Põhja-Korea ja Venemaa vastu. Seadus toob eraldi esile Venemaa torujuhtmete vastu suunatud sanktsioonid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See oli ilmselgelt mõeldud selleks, et sihikule võtta Nord Stream 2. Projekt, mida USA kongress tahaks rünnata selleks, et tekitada kahju Venemaa energiastrateegiale Euroopas," rääkis mõttekoja Bruegel analüütik Simone Tagliapietra.

Seaduseelnõu algne tekst tekitas Brüsseli ja Washingtoni vahel pingeid, sest oleks andnud presidendile vabad käed karistada Euroopa ettevõtteid, kes teevad Gazpromiga koostööd.

"See on põhimõtte küsimus. Euroopa energiapoliitika ja energiaprojektide üle tuleks otsustada Euroopas, mitte Washingtonis. Alates Euroopa Komisjoni presidendist kuni Saksamaa liidriteni - kõik olid üsna vihased," kommenteeris Tagliapietra.

Brüsseli ja Berliini lobitöö viis selleni, et seadust täiendati. Trump võib torujuhtmete osas kehtestada piirangud pärast liitlastega konsulteerimist, seisab allkirja saanud seaduses.

"Samas seal on ka lahtisi otsi ja ka komisjoni president on öelnud, et Euroopa Liit jälgib väga hoolikalt, kuidas neid sanktsioone reaalselt rakendama hakatakse. Kui see peaks kuidagi Euroopa huvisid riivama, siis täiesti selge, et ka Euroopa teeb omalt poolt sellekohaseid samme," rääkis Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Kui Dmitri Medvedev kirjutas kolmapäeval Facebookis, et Trumpi allkirjastatud sanktsioonide seadus tähendab täiemahulist kaubandussõda, siis Iraani valitsuse sõnul seab see ohtu tuumaleppe. Trump ise nimetas seadust vigaseks, ehk osalt ka seetõttu, et see piirab presidendi volitusi.

Näiteks ei saa Trump nüüd kongressita tühistada Venemaale kehtestatud sanktsioone seoses tegevusega Ukrainas.

"Nende piirangute lõdvendamine on presidendile tehtud keerulisemaks. Need on presidendi otsusega kehtestatud ja kuni eilseni president võis need päevapealt tühistada. Nüüd peab ta muudatuste otsuste jaoks seda põhjendama kongressile," ütles välisministeeriumi poliitikaosakonna lauaülem Juuli Hiio.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: