EL lisas sanktsioonide nimekirja kolm Venemaa kodanikku ja ettevõtet
Euroopa Liit otsustas reedel lisada sanktsioonide nimekirja kolm Venemaa kodanikku, nende seas energia aseministri Andrei Tšerezovi, ja kolm ettevõtet.
Sanktsioonide nimekirja lisati nad selle eest, et toimetasid Krimmi Siemensi gaasiturbiinid. Turbiine saab kasutada iseseisva energiavõimekuse tekitamiseks ja seeläbi Krimmi Ukrainast veelgi rohkem eraldada.
Välisminister Sven Mikseri sõnul õõnestab selline tegevus Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust. "Euroopa Liit ei tunnusta Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt ning selline tegevus ei ole vastuvõetav," ütles Mikser.
Sanktsioonid on suunatud firma vastu, mis ostis turbiinid, seadmete praeguse omaniku vastu ja ka firma vastu, mis on spetsialiseerunud elektrijaamade ehitamisele Krimmis.
Euroopa Liidus on Ukraina territoriaalse terviklikkuse, sõltumatuse ja suveräänsuse ohustamise ja kahjustamise eest vastutavate isikute ja üksuste suhtes sanktsioone rakendatud alates 17. märtsist 2014. Nende suhtes rakendatakse reisikeeldu ja finantssanktsiooni. Nimekirjas on nüüd kokku 153 inimest ja 40 ettevõtet või üksust.
Venemaa: uued EL-i sanktsioonid on vaenulik samm
Venemaa reageeris reedel vihaselt Euroopa Liidu otsusele laiendada sanktsioone seoses Saksa tööstushiiu Siemensi tarnitud gaasiturbiinide viimisega Ukrainalt annekteeritud Krimmi ning nimetas seda sammu vaenulikuks.
"Brüsseli otsus lisada mitu Vene ametnikku ja kompaniid (sanktsioonide nimekirja) vastumeetmena Siemensi gaasiturbiinide väidetavalt ebaseaduslikule toimetamisele Krimmi tekitab sügavat kahetsust," ütles välisministeerium avalduses.
"Me peame seda sammu, mis astuti Berliini initsiatiivil, vaenulikuks ja alusetuks," lisas ministeerium ja hoiatas, et Moskva jätab endale õiguse rakendada vastumeetmeid.
Ministeerium rõhutas, et sanktsioonid kehtestati "ärierimeelsuste" tõttu, mida on " politiseeritud absurdse tasemeni", ja süüdistas nii Euroopa Liitu kui Saksamaad.
"Vastutus selle otsuse eest, sealhulgas võimalike majanduslike kahjude eest Siemensile ning teistele Saksa ja Euroopa kompaniidele, mis tegutsevad Venemaal, langeb täielikult Euroopa Liidule ja Saksa valitsusele," lisati avalduses.
Vene välisministeeriumi sõnul on Moskval endiselt huvi säilitada ja arendada koostööd nii Saksamaa kui EL-iga.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: ERR/AFP-BNS