Ajalehe The Times hinnangul on Saksamaa poliitilisel maastikul tunda üha suuremat survet juhatada sisse uus pingelõdvenduse ajastu Venemaaga, leppida Krimmi poolsaare annekteerimisega ning normaliseerida suhted Moskvaga pärast aastaid kestnud vastasseisu ja majandust räsinud sanktsioone.

Viimaste arvamusküsitluste kohaselt saavutavad Merkeli juhitud Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja selle Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) eelseisvatel valimistel suure võidu. Ometi pole võit nii suur, et Merkeli partei saaks üksi valitseda, ning seetõttu läheb CDU/CSU jaoks vaja koalitsioonipartnerit.

Hetkel on Merkeli koalitsioonipartneriks tema peamine sisepoliitiline konkurent ehk Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD). Liidukantsleri eelistatuimaks partneriks on aga paremliberaalne Vaba Demokraatlik Partei (FDP), mis prognooside kohaselt kogub 24. septembri valimistel kaheksa protsenti häältest.

FDP esimees Christian Lindner andis nädalavahetusel intervjuu ajalehele Bild, kus selgitas pikemalt ka oma välispoliitilisi seisukohti. Muuhulgas ütles ta, et Krimmi annekteerimist Venemaa poolt tuleks käsitleda kui "alalist ajutist lahendust".

Lindneri arvates tuleks ummikusse jõudnud Krimmi küsimusest mööda minna, et liikuda edasi teiste Venemaaga seotud küsimuste lahendamisega. FDP juht rääkis ka, et Euroopa Liit ei peaks siduma Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest loobumist Minski leppe tingimuste täieliku täitmisega, vaid Moskvale tuleks järk-järgult vastu tulla ka "vahepealsete positiivsete sammude" eest.

Samas rõhutas Lindner, et tema erakond pole loobunud oma kriitilisest positsioonist Moskva suhtes." Kuid me saame ja peaksime õppima ajaloost, kuidas need külmutatud konfliktid tekivad ja kuidas neid samm-sammult lahendatakse," lisas ta.

Juhul, kui FDP-st saaks Merkeli partei peamine koalitsioonipartner, saaks Lindnerist Saksamaa asekantsler.

Venemaaga suhete parandamisest rääkis hiljem ka Vasakpartei (Die Linke) juht Sahra Wagenknecht. Samas pole Wagenknechti üleskutse kuidagi üllatav, sest Vasakpartei on Kremli-sõbralikke avaldusi teinud juba aastaid.

Vasakparteist võiks saada valitsuskoalitsiooni liige juhul, kui Martin Schulzi juhitud sotsiaaldemokraatidel õnnestuks mingil viisil Merkel võimult tõrjuda. Samas ei pea suurem osa analüütikuid ja isegi konkurente seda enam tõenäoliseks. Ka FDP esimees Lindner märkis eelpool mainitud Bildi intervjuus, et praegu on juba selge, et "võidujooks esikohale on läbi ja Angela Merkel jääb liidukantsleriks" ehk tema hinnangul käib hetkel veel võistlus ülejäänud jõujoonte välja selgitamise nimel.

Saksamaa seniseks välispoliitiliseks seisukohaks on olnud, et EL-i sanktsioonid Venemaa suhtes peavad kehtima seni, kuni Minski leppe kõik tingimused on täidetud. Seda seisukohta on Berliin oma mõjuvõimu abil juurutanud ka teiste, kõhklevamal positsioonil olevate EL-i liikmesriikide seas.

Valitsuse pressiesindaja Ulrike Demmer teatas Lindneri ja Wagenknechti intervjuude kommentaariks, et Saksamaa valitsuse seisukoht Ukraina olukorra ja Vanemaa sanktsioonide asjus ei ole muutunud.

Samal teemal võttis sõna ka roheliste (Bündnis 90/Die Grünen) kaasesimees Cem Ozdemir. Ka roheliste parteid on peetud koos FDP-ga Merkeli võimalikuks koalitsioonipartneriks juhul, kui senine "suur koalitsioon" sotsiaaldemokraatidega ei jätka.

Ozdemir polnud nõus Lindneri arutluskäiguga ning nentis, et selline suhtumine oleks vastutustundliku ja tugeva Saksa välispoliitika rakendamisega vastuolus.

Viimaste arvamusküsitluste kohaselt on CDU/CSU toetus 38 protsenti. Teisel kohal on SPD 23 protsendiga, vahendas Politico.

Seega kõige huvitavam võitlus valimistel saab olema kolmanda koha pärast.

Hetkel on 10 protsendiga kolmandal kohal Vasakpartei, kellele järgnevad rohelised, immigratsioonikriitiline protestipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja FDP - kõik kolm kaheksa protsendi suuruse toetusega.