Sotsiaalministeerium avaldas hanketeate SKAIS2 kohta 3. oktoobril 2013. Raamlepingu kestus oli hanke järgi 48 kuud ja eeldatav hanke kogumaksumus kogu raamlepingu jooksul vahemikus 2,7-5 miljonit eurot. 

Hange sisaldas uue infosüsteemi projekteerimist, tarkvara arendamist, testimist ja kasutusele võtmise ettevalmistust aastatel 2014–2015 ning uute e-teenuste loomist ja jätkuarendusi 2015.–2017. aastal.

Hankedokumentide kohaselt oodati uuelt süsteemilt, et see aitaks hallata nii inimeste kui teenuseosutajate andmeid, sisaldaks ka menetlussüsteemi, finantstehingute haldust, statistika- ja järelevalveteenuseid, teenuste erinevaid kanaleid, andmevahetust välisriikidega, dokumendihaldust ja süsteemihalduse tööriistu.

Seega pidi hanke võitja projekteerima tarkvara, seda kasutajakeskselt arendama, disainima kasutajaliidese ja e-teenused, planeerima, kuidas olemasolevast infosüsteemist andmed üle kanda, tarkvara testkeskkonda paigaldama, keskkonna töökorda seadma ja kasutamisjuhised koostama, valmistama ette riigi infosüsteemi haldussüsteemi andmekogu registreerimiseks vajalikud dokumendid, juurutama tarkvara, viima läbi koolitusi, tegelema kvaliteedi- ja riskihaldusega ja palju muud.

Projekti tulemusena nägi hange ette, et riiklike pensionide, toetuste, hüvitiste ning ohvriabi-, erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste haldamise kvaliteet tõuseks. Pabertoimikute osakaal tööprotsessides pidi jõudma miinimumini.

Ülesannete keerulisust ilmestasid hankedokumentides esitatud skeemid, milles oli välja toodud senise SKAISi põhimõtted.

SKAISi põhimõtteskeem. Autor: kuvatõmmis

Hankel osalejatelt nõuti muu hulgas tõendit maksuvõlgade puudumise kohta, taotlejal pidi olema viimase kolme majandusaasta netokäive tarkvara arenduse valdkonnas kokku vähemalt kuus miljonit eurot.

See nõue tõi ka protesti - nimelt esitas AS Medisoft, kes töötas välja varem kasutuses olnud süsteemi SKAIS, paar nädalat pärast hanketeate avaldamist riigihangete vaidluskomisjonile taotluse, et hanketeates olev kolme viimase majandusaasta netokäibe nõue viidaks vastavusse õigusaktide nõuetega.

Medisofti hinnangul pidanuks hanke mahust lähtudes nõudma maksimaalselt 1,25 miljoni euro suurust iga-aastast netokäivet.

"Arvestades hanke mahtu, saaks maksimaalseks nõudmiseks olla 1 250 000 euro suurune igaaastane netokäive viimasel kolmel aastal. Aus ja õiglane oleks aga lähtuda eeldatava maksumuse keskmises ehk 3 850 000 eurost, mille korral oleks iga-aastane netokäibe nõue 962 500 eurot," leidis ettevõte.

Lisaks ei mõistnud esimese infosüsteemi väljatöötaja, miks on sotsiaalministeerium hankijana prognoosinud, et teisel aastal võib arendustööde maht olla kuni kaks miljonit eurot.

"Sellest lähtuvalt on vaidlustaja teinud omapoolsed arvutused /.../ ja saanud maksimaalseks arendustööde mahuks teisel aastal /.../ 1,3 miljonit eurot. Vaidlustaja ei suuda näha võimalust, et arendustööde teisel aastal võiks teoreetiliselt olla vajalik teha töid 2 000 000 euro ulatuses," teatas Medisoft.

Vaidlustuskomisjon ei andnud Medisoftile õigust ja leidis, et hankija ei pea seadma selliseid kvalifitseerimise tingimusi, mida suudaksid täita kõik või paljud huvitatud isikud, vaid tingimused peavad aitama veenvalt tõendada taotleja võimet hankelepingut täita.

2014. aasta jaanuaris tegi sotsiaalministeerium dialoogi alustamiseks ettepaneku viiele taotlejale: Nortal, Helmes ning ühistaotlejatele Icefire ja Tieto Estonia, ühistaotlejatele Affecto Estonia, Mindware ja Affecto Lietuva ja ühistaotlejatele Finestmedia ja Software Mind.

Affecto Estonia, Mindware ja Affecto Lietuva esitasid vaidlustuse, sest polnud rahul, et nende pakkumusele omistatud punkte ei olnud protokollis põhjendatud. Nad soovisid, et tunnistataks kehtetuks Tieto ja Icefire'i pakkumuse edukaks osutumine. Nemadki jäid vaidlustuskomisjonis õiguseta.

Sama aasta juunis tunnistati võitjaks Icefire'i ja Tieto ühispakkumine.

Tänavu augusti alguses teatas sotsiaalministeerium, et lõpetab lepingu senise arendaja Tietoga. Teine hanke võitja Icefire oli juba varem ise loobunud. SKAIS2 eest on Tietole makstud juba viis miljonit eurot ja uue hanke mahuna on sotsiaalministeerium välja toonud umbes 10 miljonit eurot. Kokku teeks see süsteemi hinnaks 15 miljonit eurot.

Projekti läbikukkumise süüdlase otsinguil on osutatud mitmetele ministritele, sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske on öelnud, et üks vastutajaid on tema.

Kõigi hankedokumentidega saab tutvuda siin.