Kotka: SKAIS2 ebaõnnestumine oli selge juba kahe aasta eest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Taavi Kotka
Taavi Kotka Autor/allikas: ERR

Majandusministeerium hoiatas sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 arendamisega seotud probleemide eest juba kaks aastat tagasi saadetud märgukirjas, kuid poliitikud otsustasid sellega ikkagi edasi minna, ütles toonane majandusministeeriumi IT-asekantsler Taavi Kotka. Sel ajal sotsiaalkaitseminister olnud Margus Tsahkna sõnul tehti aga hange ja sõlmiti lepingud Taavi Rõivase ministriksoleku ajal ning praegune temasuunaline kriitika on osa valimiskampaaniast.

Kotka rääkis ERRile, et selle projekti üks suuremaid probleeme oli see, et ta tehti poliitiliseks.

"Projekte teeb iga ministeerium ise, aga kas raha anname või ei, otsustab majandusministeerium. Ja SKAIS2 tegelikult ei saanud raha, sest projekt selgelt ei olnud piisavalt ettevalmistatud ja läbi mõeldud. Me ütlesime, et see läheb aia taha, enne, kui üldse raha jagamiseks läks," selgitas ta.

Seejärel tuli Kotka sõnul poliitiline otsus, et reformid on siiski vaja ära teha ja raha peab andma.

"Riigis on nii, et kui minister, valitsus ütleb, et nüüd peab niimoodi tegema, siis tuleb teha, mistõttu tehti sotsiaalministeeriumile oma rahastamiskanal ja rahastati seda projekti. See on juba esimene viga, et kui spetsialistid ütlevad, et nii ei saa või ei tohi, siis poliitikud ikkagi ütlevad, et ei, peab," lausus ta.

Kotka arvates on väga vale, kui süü nüüd ametnike õlgadele lükataks, sest kantsler ei saa minna valitsuse otsusele vastu, see on juba tema ametijuhendis kirjas.

"Kui me tahame süüdlasi otsida, siis see, et õigel hetkel pidurit tõmmata, süveneda, uus ja parem otsus teha, oli ikkagi ainult ministrite võimuses," rõhutas ta ja lisas, et see ei puuduta praegusi ministreid Kaia Iva ega Jevgeni Ossinovskit, vaid toona neil ametikohtadel olnuid, kes pidanuks probleemiga tegelema (toona oli sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ning tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev - toim).

Kotka näeb vastutajatena ministreid

Endine asekantsler heidab enda sõnul poliitikutele ette, et tegemist oli üle mõistuse suure investeeringuga, mis vajanuks ka erilist tähelepanu ja keskendumist.

"Tulebki võtta aega ja aru saada, et kui spetsialistid hoiatavad, et ei tule nii välja, siis ei saa panna pead liiva alla ja oodata, et äkki läheb paha üle. Vastupidi, siis tuleb härjal sarvist haarata ja teemaga tegeleda. Ja sellega peab tegelema ministri tasandil, tippjuhtkonna tasandil," oli ta kriitiline.

"Vajadusel sa hangid aega juurde, peatad projekti, vahetad partnereid. Ühesõnaga juhid protsessi, otsustad," rääkis Kotka, kelle sõnul oleks pidanud kuulama riigikontrolli ja majandusministeeriumi, selle asemel, et 6-7 miljonit eurot tuulde lasta.

Tema arvates oldi arg ümber otsustama, puudus julgus raha põletamine lõpetada. Tegevust jätkati ka sellest hoolimata, et majandusministeerium saatis kaks aastat tagasi sotsiaalministeeriumile hoiatava märgukirja.

"Nii nagu Siim Kallaselt küsitakse, et kus on 10 miljonit dollarit, küsiksin täna küll Tsahknalt, et kus sa selle raha panid," lisas ta. "Juht kokkuvõttes vastutab ja ministeeriumi juhib ikkagi minister, mitte kantsler. Kantsler on käsutäitja, aga tempo ja käsu annab ning selle eest vastutab minister".

Tsahkna: Kotka üritab oma nahka päästa

Margus Tsahkna ei olnud Kotka kriitikaga nõus ega näe endal ka vastutust infosüsteemi läbikukkumises, sest temal tuli tegelda mitte otsuste, vaid tagajärgedega. Ta soovitas tähelepanu pöörata sellele, kes ja millal otsuseid tegi.

"Poliitiline otsus ja ka tegelik hanke ja lepingu läbiviimine toimus Taavi Rõivase sotsiaalministriks oleku ajal koostöös majandusministeeriumiga. Meie (Tsahkna ja Vassiljev - toim) jõudsime juba ametisse nii, et pidime tegelema tulemuste likvideerimise ja kahjude minimeerimisega," nentis ta.

"Tundub väga selgelt, et Reformierakond ja Kotka, kes nende nimekirjas on otsustanud siseneda poliitikasse, üritavad oma nahka päästa," sõnas Tsahkna.

Milliseks lõppmaksumus kujuneb, pole selge

SKAIS2 eest on senisele arendajale Tietole makstud juba viis miljonit eurot ja uue hanke mahuna on sotsiaalministeerium välja toonud umbes 10 miljonit eurot. Kokku teeks see süsteemi hinnaks 15 miljonit eurot.

"Tahaks nutta küll," kommenteeris seda maksumust Taavi Kotka ja märkis, et tegelikult on 10 miljonit üsna suvaline hinnang ja keegi ei ole täpselt määratlenud, kui palju tehtud tööst üldse kasutada saab ja kui palju veel tegemata on. Seega pole teada, kui palju tegelikkuses veel raha kuluda võib.

Teine hanke võitja Icefire loobus projektist juba varem ning Kotka sõnul oli see eetiline tegu, sest ettevõte nägi, et nii seda asja teha ei saa.

"Tema lõpetas riigi lüpsmise ära, teine otsustas jätkata, kuigi teadis, et ei saa valmis," tõdes ta.

Sikkut: süsteemi arhitektuur oli liiga keerukas

Majandusministeeriumi praegune riigi infosüsteemide ja side asekantsler Siim Sikkut ütles SKAIS2 hanke kohta, et süsteem sai arhitektuurilt liiga keerukas.

"Pigem on mõistlik ehitada suuri lahendusi üles teineteist toetavate, aga siiski sõltumatult vajadusel toimivate väiksemate teenuste, isegi mikroteenuste põhiselt ja mitte monoliitse lahmakana. Mida keerukam ja suurem lahendus, seda raskem ehitada. Sellised lahendused on ka vähem töökindlad, raskemad hooldada ja muuta pärast," nentis ta.

Teise lahendusena, mis aidanuks SKAIS2 puhul probleeme vältida, tõi Sikkut välja selle, et hanke järgus tuleks eelistada hinna kõrval tugevamalt ka teisi kriteeriume, näiteks meeskonna kogemust ja pakutavat metoodikat.

"Kolmandaks, palju on kinni ka arenduspartneriga sõlmitavate lepingute sisus – millised on lepingust taganemise tingimused ja selle või siis lepingu mittetäitmise hind näiteks. Oluline on selles osas omada tellijana piisavat paindlikkust, et võimaldada olude muutustega kohandumist ja agiilset praktikat arenduses," märkis ta.

SKAIS2 lõplikust hinnast rääkides sõnas Sikkut, et välja käidud 15 miljonit on pigem sotsiaalministeeriumi esmahinnang ja läbirääkimised alles käivad. Vara aga on öelda, kas see hind on mõistlik, sest lõpuni pole kokku lepitud, mis saab olema SKAIS2 muudetud arhitektuur ja ehitamise teekaart.

Tulevastes hangetes arendatakse korraga väiksemaid tükke

Küsimusele, kuidas ta hindab riigi pädevust suuri tarkvarahankeid läbi viia, vastas Sikkut, et suutlikkus hangete korraldamiseks erineb ministeeriumiti.

"Kokkuvõtlikult ei saa öelda, et riik ei suuda põhimõtteliselt suuri hankeid läbi viia – sõltub konkreetsest asutusest ja hankest," nentis praegune IT-asekantsler.

Teisi sedavõrd suuri hankeid nagu SKAIS2 pole Sikkuti sõnul praegu käimas ega paista ka tulemas.

"Oleme juba enne SKAIS2, aga nüüd seda enam võtmas suunda, et pigem arendataks ja hangitaks väiksemate tükkide või teenuste lõikes. SKAIS2 kogemus on aga riigi jaoks väärt õppetund, mida kavas selgelt talletada ja ka edasi anda teistele asutustele ja erasektorile sama moodi – siit on kõigil mõndagi õppida, kuidas IT-arendust paremini korraldada," tõdes ta.

Majandusministeerium kaalub tema sõnul IT-arenduse hea tava juhise loomist, selleks SKAIS2 kõrval ka teiste häid ja halbu kogemusi rakendades.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: