Rändeülevaade: enim saabutakse Eestisse Ukrainast ja lahkutakse Soome

Inimesed Tallinna lennujaamas.
Inimesed Tallinna lennujaamas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kahel möödunud aastal Eestisse saabunute seas on kõige enam Ukraina ja Venemaa kodanikke, lahkunute meelisriik on jätkuvalt Soome. Kahe aastaga sai Eesti kokku 18 254 uut elanikku ja jäi ilma 26 795 võõrsile kolinud inimesest.

2015. aastal tuli Eestisse siseministeeriumi andmetel 8104 ja mullu 10 150 inimest. Kahe aastaga saabunute seas on kõige enam ehk 3000 ringis Ukraina ja Venemaa kodanikke, üle pooleteise tuhande soomlase, 900 sakslast ja veidi alla 700 lätlase.

Tulijaid on aga ka eksootilisematest paikadest, näiteks 344 inimest on kahe aastaga tulnud Nigeeriast, 145 Bangladeshist, 200 Hiinast, 317 Indiast ja 87 Lõuna-Koreast.

Kõige enam tullakse Eestisse töö tõttu, sageduselt järgmine põhjus on pere juurde tulek ja kolmandal kohal õpperänne.

Kuigi 2016. aastal kasvas Eestis elamisloa saanute arv eelnenud aastaga võrreldes tunduvalt, siis siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Merje Klopets selgitas seda asjaoluga, et alates möödunud aastast on võimalik välja anda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse asumiseks.

"See on uus tähtajalise elamisloa liik viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat Eestis elanud välismaalastele. Selle eesmärk on soodustada hästi kohanenud inimeste siia jäämist," rääkis ta.

Klopets lisas, et niisugust elamisluba ei saa taotleda välismaalased, kes tulevad Eestisse esmakordselt ega ole siin varem elamisloa alusel elanud.

"Tähtajalise elamisloa näiteks õppimiseks, töötamiseks või ettevõtluseks võivad taotleda ka välismaalased, kes tulevad Eestisse esmakordselt. Samuti on oluline märkida, et see statistika hõlmab ka korduvaid tähtajalisi elamislubasid - näiteks välismaalased, kes tulid Eestisse õppima ning õpinguperioodi järgselt taotlesid elamisluba siin tööle asumiseks," sõnas ministeeriumi esindaja.

Soome lahkujaid jäi aastaga vähemaks

Eestist läks teistesse riikidesse mullu elama 13 792, eelnenud aastaga võrreldes see arv kasvas - toona oli lahkujaid 13 003.

Väljarände sihtkoht number üks on jätkuvalt Soome, aastaga on aga sinna suundujate hulk vähenenud. Kui 2015. aastal lahkus põhjanaabrite juurde üle 3200 inimese, siis 2016. oli neid üle 2600.

Sihtkohtadest oli populaarsuselt järgmine Suurbritannia, järgnesid Venemaa, Saksamaa, Rootsi, Ukraina ja Hispaania. Seejuures lahkus enim elanikke Harjumaalt, tunduvalt vähem Tartumaalt, Ida-Virumaalt ja Pärnumaalt. Hiiumaalt suundus võõrsile kõige vähem inimesi - mullu 48 ja aasta varem 66.

Lahkujatest suurema osa moodustasid 15-49-aastased: 2015. aastal 9451 ja 2016. aastal 9959. Üle 50-aastasi oli välismaale kolinute seas mullu üle 2700 ja 2015. aastal ligi 2400. Kõige väiksema osa läinutest moodustasid kuni 14-aastased, keda oli mõlemal aastal üle 1100.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: