Staažikas koolijuht ütles ERR.ee veebisaates "Otse uudistemajast", et toetab haridusministri ideed kaotada põhikooli lõpueksamid.

Kruusimägi leiab, et praegusel kujul ei anna need eksamid midagi juurde. Polevat ka kasu järgmisele õppetasemele edasiminekul.

"Põhikooli lõpueksam lihtsalt kooli lõpetamiseks on tänasel päeval mõttetu. Usaldame õpetajat, usaldame tööd, mida koolis on noored ja õpetajad üheksa aasta jooksul teinud. Las lahkuvad hinnetega, mis nad on välja teeninud või välja õppinud," lausus direktor.

Eelkõige näeb Kruusimägi probleemi selles, et põhikooli lõpueksamid ei paku nende sooritajatele mingit tagasidet: pole teada, millise motivatsiooniga noor eksamit tegema läks, kas ta valis valieksamiks mõne oma tugeva aine või tegi eksami aines, millega soovis oma lõpuhinnet parandada.

Laiem küsimus on Kruusimäe sõnul see, kes vastutab õppimise eest. "Ilmselgelt peame liikuma selles suunas, et vastutab õppija. Tagasiside on hästi oluline, ka pärast 9. klassi. Aga eeldusel, et õpilane saab konstruktiivset ja vajalikku tagasisidet, mis aitab teda järgmises etapis edasi. Kui see toimub juunikuus lõpueksamina, seda tagasidet ei tule. Tekib küsimus, miks me seda numbrit sinna kirjutame."

Kogu protsessi ülesehitus ja õpilase kui õppija fookusesse asetamine Kruusimäe hinnangul määrava tähtsusega. "Nihkumine kooli ja õpetaja vastutuselt õppija vastutusele."

Küsimusele, kui sotsiaalselt küpsed meie koolilõpetajad on, vastas Kruusimägi, et oleme paljudest Euroopa kaaslastest ees, kuid samas on kõikumisi ja arenguruumi küllaga.

"Kui mõtleme kas või sellele, et andsime noortele alates 16. eluaastast õiguse osaleda kohalikel valimistel, siis õppeprogrammid pole kaasa tulnud. Ma ei ole päris kindel, et sotsiaalselt on üks osa õpilastest valmis reaalseid valikuid tegema poliitilisel tasandil. Õppeprogrammis võivad nad õppida võimude lahusust alles pärast valimisi," tõi Kruusimägi näite.