Pariis ja Berliin tahavad õigust peatada vaba liikumine kriiside ajal aastateks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Schengeni ala.
Schengeni ala. Autor/allikas: Wolfgang Rattay/Reuters/Scanpix

Saksamaa ja Prantsusmaa tahavad õigust peatada kriisiaegadel vaba liikumine Schengeni viisaruumis kuni neljaks aastaks seoses terrorismi- ja migratsiooniohuga.

 

The Times kirjutab lehe kätte sattunud salajasest diplomaatilisest dokumendist, millest selgub, et kaks Euroopa Liidu suuremat riiki püüavad läbi suruda Schengeni tsooni reeglite peatamist erakorralistes olukordades, mis tähendab, et kõik reisijad peaksid läbima piirikontrolli, kui nad riiki sisenevad.

Euroopa Komisjon soovib lähinädalatel aga lõpetada erakorralised piirikontrollid, mis viidi sisse pärast terrorirünnakuid ja EL-i migratsioonikriisi ajal.

Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Taani, Rootsi ja Norra kehtestasid piirikontrolli pärast enam kui miljoni migrandi saabumist Euroopasse. Riikide sõnul on piirikontrolli vaja ohu tõttu sisejulgeolekule.

Praeguste EL-i reeglite kohaselt saab Schengeni viisaruumis riik kehtestada piirikontrolli kuueks kuuks, kui on tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule. Seda on võimalik pikendada kuni kolm korda.

Piirikontroll on lubatud ka kolmeks kuuks siis, kui kogu Schengeni tsoon võib olla ohus.

Ajutised piirikontrollid kehtestanud riigid ütlevad, et praegused reeglid ei vasta pikaaegsele terroriohule nagu oli pärast Pariisi rünnakuid 2015. aasta novembris, kui sai surma 130 inimest.

Saksamaa ja Prantsusmaa ettepaneku kohaselt, mida toetavad ka Schengeni liikmed Austria, Taani ja Norra, võivad valitsused kehtestada piirikontrolli aastateks, mitte vaid kuudeks, ning hoida selle põhjused enda teada.

EL-i siseministrid arutasid seda plaani neljapäeval Brüsselis.

"Liikmesriikidel peab olema võimalus kehtestada kontroll oma sisepiiridel perioodiks, mis on pikem kui kuus kuud. Alus selleks oleks jätkuvalt eelkõige tõsine oht sisejulgeolekule ja selle ohu pikaajaline olemus," seisab ajalehel kätte sattunud dokumendis.

 

"Koguperiood, mil piirikontroll kehtiks, ei tohiks ületada kaht aastat, kuid erakorraliste asjaolude puhul võib seda perioodi pikendada maksimaalselt veel kahe aasta võrra," pakutakse ettepanekus.

Samuti märgitakse, et valitsuse riskianalüüs, mis õigustab viisavaba reisimise reeglite peatamist, võib jääda valitsuse soovil saladuseks.

 

Julgeolekuametnikud on toonud välja Schengeni süsteemi nõrkusi. Näiteks on toodud seda, kui lihtne on EL-is liikuda, kasutades vaid ID-kaarte, mis sageli on võltsitud.

Saksamaa ja Prantsusmaa nõudmine on löök komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile, kes ütles kolmapäeval, et viisavaba reisitsoon ja euro on tulevase föderaalse Euroopa alus. Teda süüdistati "Euroopa Ühendriikide" loomise plaanis, kus oleks tsentraliseeritum juhtimine. Ta kutsus ka Bulgaariat ja Rumeeniat Schengeniga liituma.

Neljapäeval ütles Juncker teledebatis, et EL-i viisavaba tsoon ei ole "kutse terroristidele", kuigi ta tunnistas, et terrorirakukesed on kasutanud ära liiga vaba kontrolli.

"Vastab tõele, et mõnikord saavad terroristid sellest kasu, kuid peamised kasusaajad on Euroopa kodanikud. Meile öeldakse, et me avame piirid terroristidele. Ei, me avame piirid turistidele," sõnas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: