Hispaania siseminister astus teisipäeval vastu EL-i karmima joonega ametivendadele pingelises videokõnes, et teha järeldusi massilisest migrantide sissevoolust Põhja-Aafrika enklaavi Ceutasse, mis paljastasid bloki lõhed rändepoliitikas.

"Selge, et Schengeni ala ei seatud selle kriisi ajal mingil moel ohtu," ütles Grande-Marlaska pärast kõnelusi oma Euroopa Liidu ametivendadega.

Enneolematu vaatepilt kümnetest tuhandetest Marokost Ceutasse voolanud inimestest – kümned hukkusid katse käigus ja peaaegu kõik on nüüdseks lahkunud – asetas Hispaania valitsuse vastamisi paljude EL-i partneritega.

Kuigi Hispaania tegutses kiirelt, et saata migrandid Ceutast tagasi, on vasakpoolse peaministri Pedro Sáncheze valitsus toetanud avatumat lähenemist rändele kui paljud EL-i partnerid, sealhulgas karmima joone pooldajad nagu Itaalia ja Taani.

Kiiresti korraldatud bloki siseministrite teisipäevane videokonverents pakkus võimaluse leida ühist keelt, kuid kätkes endas ka vastasseisu ohtu.

Pärast enam kui kolm tundi kestnud kõnelusi tehtud avalduses seisis, et liikmesriigid väljendasid ühiselt tugevat solidaarsust Hispaaniaga ja tunnustasid selle kiireid ning tõhusaid jõupingutusi kriisi lahendamisel.

Samas mööndi, et suhtlust kriisihetkedel saaks tugevdada ja muuta sidusamaks – vaikiv tunnistus, et Euroopa reageering jäi seekord selles osas puudulikuks.

Karmima joone pooldajate esirinnas on Itaalia parempoolne peaminister Giorgia Meloni, kes on avalikult kritiseerinud Madridi rändepoliitikat, eriti hiljutist algatust anda seaduslik staatus juba riigis viibivatele dokumentideta sisserändajatele.

Nii Itaalia kui ka Taani tegid eelmisel nädalal ettepaneku peatada Ceuta kriisi tõttu Hispaania osalus Schengeni viisaruumis – idee, mille Madrid kindlalt tagasi lükkas ja mis on EL-i reeglite kohaselt igal juhul õiguslikult võimatu.

Teisipäevase kohtumise taotlesid nii Sánchez, kes kirjutas nädalavahetusel EL-i institutsioonide juhtidele, et kritiseerida teiste liikmesriikide "isekat" hoiakut, kui ka Madridi kriitikud.

22 riiki eesotsas Itaalia, Taani, Saksamaa ja Ungariga saatsid Ceuta kriisi kohta oma kirja, hoiatades rändepoliitika eest, mis võib toimida tõmbetegurina, ja tuues näitena Hispaania-stiilis legaliseerimiskavad.

EL on viimastel kuudel oma rändereegleid oluliselt karmistanud, lubades muu hulgas liikmesriikidel saata tagasilükatud varjupaigataotlejaid niinimetatud tagasisaatmiskeskustesse, mis asuvad väljaspool bloki piire.

Kuigi Itaalia siseminister Matteo Piantedosi alustas oma teisipäevast sõnavõttu Madridile siira solidaarsuse avaldamisega, jätkas ta kindlalt oma karmi joont. Tema büroo jagatud stenogrammi kohaselt väitis Piantedosi, et nüüd on aeg käes EL-i riikidel luua Rooma ja Albaania vahelise lepingu eeskujul tagasisaatmiskeskusi.

Lisaks tegi ta ettepaneku, et EL peaks kasutama kaubandusmeetmeid Maroko survestamiseks, mida ta süüdistas koostööst keeldumises tagasivõtmisel, nautides samal ajal olulisi eeliseid kaubandussuhetes Euroopaga.

"Kui kolmas riik keeldub oma kodanike tagasivõtmisel koostööd tegemast, peab liit suutma rakendada rangeid tingimusi kõikides sektorites, kasutades kõiki enda käsutuses olevaid hoobasid," ütles Piantedosi oma ametivendadele.

EL-i suurriik Prantsusmaa on distantseerunud 22 riigi algatusest, väites, et see tähendab ohvreid kaasa toonud kriisi ärakasutamist poliitilistel eesmärkidel.

Hispaania valitsus teatas teisipäeval, et Marokost sisenes Ceutasse 72 000 inimest, kellest 70 000 on tagasi saadetud.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kiitis Sáncheze kiiret olukorra lahendamist ja tervitas teisipäevaseid kõnelusi kui esimest sammu ühise Euroopa vastuse kujundamise suunas.

Von der Leyen kutsus blokki üles kahekordistama jõupingutusi viies valdkonnas: ebaseadusliku sisserände ennetamine koostöös partnerriikidega, välispiiride tugevdamine, varajase hoiatamise süsteemide rakendamine, smugeldamisvõrgustike lammutamine ja tagasisaatmiste tõhustamine.