Sügisel mitmekordistub metsast leitud lõhkekehade arv
Septembris tavaliselt mitmekordistub metsast leitud lõhkekehade arv ning kuigi inimeste teadlikkus lõhkekehaga ümber käia on aasta-aastalt kasvanud, ei teata siiski seda, kuidas ohtlik leid metsas märgistada ning sellest teada anda.
Käesoleva kuu esimese 15 päeva jooksul on metsast leitud 121 lõhkekeha. Tihti on aga nii, et metsa all vedelenud mürsk tuleb meelde alles siis, kui pikk päev seljataga, seened tulel või juba purkigi pandud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Tegelikult on niimoodi kirjas, et leid tuleb üle anda leiukohal. See tähendabki seda, et tuleb näidata ära, kus see asub ja seal üle anda, mitte seda koju kaasa võtta, kusagile ise viima hakata. Kui tõesti ei ole võimalik sinna metsa jääda, paduvihm tuleb jne, siis tänapäeva nutitelefonid võimaldavad võtta üsna täpselt GPS-koordinaate. Ja sellest on kasu," selgitas Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann.
Et aga lõhkekeha äratundminegi alati ilmselge pole, tõestas "Aktuaalse kaamera" eksperiment reedel metsas kohatud seenelisega.
"Ma ei saa aru, mis asi see on. Mingi rauatükk vedeleb," pakkus Nataša. Asi sai selgeks alles siis, kui Natašale öeldi, et tegemist on mürsuga.
"Aga miks see siin lebab? See oleks vaja siit ära koristada. Teate, mida mina ei tunne, seda mina ka ei puutu," ütles Nataša seepeale ja kinnitas, et kui midagi ohtlikku leiab, siis helistab politseisse.
Õige telefoninumber, millele helistada, on ühtne hädaabinumber 112, kuid sellest ainult ei piisa. Lõhkekeha leiukoht tuleb tähistada.
"Kellelgi ei ole ju piirdelinti või liiklusmärki kaasas. Kõige õigem on võtta taskust mingisugune kergesti nähtav asi, mis on metsas märgatav - valge pabertaskurätik - ja panna puu otsa. Pabertaskurätik on ka sellest hea, et pärast vihm peseb selle ilusasti minema ja ei reosta ka loodust. Üks tuleks panna puu otsa kõrgemale, et oleks kaugelt näha, ja teine jälle lähemale, et samblast üles leida," kirjeldas Taalmann.
Oluline on tähistada ka koht, kust on lähim tee leiuni. Võimalusel tuleks just seal teeservas demineerijad ära oodata ning pommigrupp siis leiuni juhatada.
Möödunud aasta juulis leiti kokku 282 lõhkekeha, augustis juba 375 ning septembris lausa 442. Oktoobris said seened läbi ja leitud lõhkekehade arv kukkus 139-le.
Igal aastal leidub ka neid, kes leitud lõhkekeha metsast kaasa võtavad. Sel aastal seda olnud ei ole.
"Koju voodi alla ei tohi panna. Lõhkekehade üks eesmärke ju on tappa, vigastada, purustada. Kasutada teda kapsaraskusena ei ole päris õige tegevus," ütles Taalmann.
Toimetaja: Merili Nael