Trump ÜRO-s: USA võib Põhja-Korea täielikult hävitada ({{commentsTotal}})

{{1505831880000 | amCalendar}}

USA peab Põhja-Korea täielikult hävitama, kui Washingtoni sunnitakse kaitsma kas iseend või oma liitlasriike, ütles USA president Donald Trump teisipäeval ÜRO peaassambleel.

"Ühendriikidel on palju jõudu ja kannatlikkust, kuid kui seda (Ühendriike) sunnitakse kaitsma kas iseend või oma liitlasi, siis ei jää meile muud valikut kui Põhja-Korea täielikult hävitada," lausus Trump.

"Raketimees on iseenda ja oma režiimi seisukohast enesetapumissioonil," lisas USA president viitega Põhja-Korea liidrile Kim Jong-unile.

"USA on valmis, tahtevõimeline ja suutlik, kuid loodetavasti see ei osutu vajalikuks," ütles Trump.

President nimetas Põhja-Korea valitsust paheliseks režiimiks ning ärgitas teisi riike tegema USA-ga koostööd Pyongyangi isoleerimiseks. 

Põhja-Korea ÜRO missiooni teatel oli Trumpi kõne ajal esireas ka Põhja-Korea esindaja.

Tegemist oli Trumpi esimese kõnega ÜRO peaassambleel ning president kasutas võimalust ülevaate andmiseks oma maailmanägemusest.

Trump: maailmakorra aluseks on tugevad suveräänsed riigid

Maailmakord põhineb tugevatel suveräänsetel riikidel, mitte mitmepoolsetel liitudel, ütles Trump ÜRO peaassambleel.

"Nii kaua, kui mina olen selles ametis, kaitsen eelkõige USA huve, kuid täites meie kohustusi meie riikide ees mõistame samaaegselt, et kõikide huvis on otsida tulevikku, kus kõik riigid saavad olla suveräänsed, jõukad ja turvalised," ütles Trump.

"Me peame tõrjuma ähvardused suveräänsusele Ukrainast Lõuna-Hiina mereni ... Me peame jätkuvalt austama seadusi, austama piire ning austama kultuuri ja rahumeelset suhtlust, mida need võimaldavad."

President ei maininud otsesõnu Venemaad ega Hiinat, mis USA hinnangul õõnestavad kehtivat maailmakorda.

"Ameerika teeb enamat kui ÜRO hartas väljendatud väärtuste eest kõnelemine," lausus Trump.

"Meie kodanikud on maksnud kõrgeimat hinda, et kaitsta meie vabadust ning nende paljude riikide vabadust, mis on täna esindatud siin suursuguses kojas."

USA relvajõud on muutumas tugevamaks kui eales varem

USA relvajõud on muutumas tugevamaks kui eales varem, ütles Trump, hoiatades ühtlasi ohu eest, mida paariariigid maailmale kujutavad.

"Selles organisatsioonis esindatud paariariigid mitte üksnes ei toeta terrorit, vaid nad ähvardavad teisi riike ja omaenda rahvast kõige purustavama relvaga, mida inimkond teab," lausus ta.

Trump kordas, et seab presidendina Ühendriikide huvid alati esiplaanile ja eeldab, et ka teiste riikide juhid käituvad samuti oma kodumaa suhtes.

Iraani tuumalepe on USA jaoks "piinlik"

Iraani tuumalepe on USA jaoks "piinlik", ütles USA president Donald Trump teisipäeval ÜRO Peaassambleel, andes taas märku, et kavatseb viia USA leppest välja või pidada selle üle uued läbirääkimised.

"Ausalt öeldes on see lepe Ühendriikide jaoks piinlik ning ma arvan, et kuulete sellest asjast veel," ütles Trump ÜRO Peaassambleel.

Maailma liidrid "ei tohi järgida" tuumalepet, juhul kui see annab Iraanile "katet" oma tuumaprogrammi ehitamiseks, rõhutas ta.

"Uskuge mind. Tervel maailmal on aeg meiega liituda nõudmises, et Iraani valitsus peab lõpetama surma ja hävingu tagaajamise," lisas president.

Iraan on "majanduslikult laostunud paariariik", mille peamine eksport on vägivald, ütles Trump.

Maailm ei saa lubada sellel "mõrvarlikul režiimil" jätkata oma destabiliseerivaid tegevusi ning ehitada ohtlikke rakette, lausus ta.

Mikser: tegemist oli teadliku sõnumi edastamisega

Välisminister Sven Mikser kommenteeris, et Trumpi kõne oli väga hoolikalt läbikomponeeritud, mitte improvisatsioon.

"Trump luges ette ikkagi ettevalmistatud teksti ja kindlasti ka rõhuasetused ja see, kuidas kõnes kõlanud karme sõnu tõlgendatakse näiteks Teheranis, Damaskuses või mõnes teises pealinnas, oli kindlasti teadlik sõnumi edastamine," rääkis Mikser.

ERR New Yorgis: arvamused Trumpi kõne kohta on kahetised

ERR-i korrespondent New Yorgis Maria-Ann Rohemäe ütles, et reaktsioone Trumpi kõnele oli kuulda juba saalist kõne ajal.

"Kui Trump ütles, et USA võib Põhja-Korea hävitada, levis üle saali imestunud ohete vali kõmin, mõni inimene hakkas sagima. See tähendab, et rahvusvaheline kogukond tõenäoliselt ei olnud valmis, et USA president nii teravalt Põhja-Korea ette võtab," rääkis Rohemäe.

"USA avalikkuses on olnud kahetised arvamused. Mõni ütleb, et lõpuks on näha presidenti, kes kesksendub USA-le ja Ameerika tugevustele, teised ütlevad, et Trumpi kõne oli liiga provotseeriv," lisas korrespondent.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: