Saksamaal lubavad küsitlused valimistel edu parempopulistlikule AfD-le ({{commentsTotal}})

Küsitlused lubavad, et Saksamaa parlamendivalimistel võib pühapäeval parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD) teha kolmanda tulemuse.

Angela Merkel jääb tõenäoliselt ka pärast pühapäevast valimispäeva Saksamaa kantsleriks, kuid see ei tähenda, et igas Saksamaa nurgas teda palavalt armastataks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

ERR-i ajakirjanik Johannes Tralla väisas Tšehhi piiri ääres Saksamaa väikelinna Pirnat, kus sajad inimesed kogunesid parempopulistliku partei AfD kampaaniaüritusele ning nõudsid häälekalt Angela Merkeli võimult lahkumist.

"Minu arvates on praegune valitsus, Merkeli valitsus, kõige alatum, mida Saksamaa on läbi ajaloo näinud," märkis AfD toetaja Rolf.

AfD meeleavalduse peaesineja on partei Saksi-Anhalti piirkonna juht André Poggenburg. Viimastel liidumaa valimistel sai AfD Saksi-Anhaltis Kristlike Demokraatide järel teise koha, kogudes 24 protseti häältest. See on partei seni parim tulemus Saksamaal ja Poggenburgi tervitatakse Pirnas nagu tõelist kangelast.

André Poggenburgi sõnul on Merkel väga palju asju valesti teinud. "Tema põhiline viga on selles, et ta on kaugenenud oma rahvast ja kodanikest. Näiteks 2015. aastal totaalne piiri avamine ilma, et oleks küsinud kodanike arvamust. See otsus oli kriminaalne," rääkis Poggenburg.

Samas kinnitas Poggenburg, et Alternatiiv Saksamaale ei näe mingit probleemi sõjapõgenike vastuvõtmises.

"Aga kui tulevad sajad tuhanded ja kogu Euroopa mõistes miljonid noored mehed, kes soovivad jääda puhkama siin Euroopas nendele saavutustele, mida on põlvkondade kaupa üles ehitatud, selle asemel, et kodus käised üles käärida. Kes jätavad oma naised ja lapsed koju - siis see ei ole midagi, mille pärast on tarvis neile kaasa tunda. Pigem on see häbiväärne," nentis ta.

Kui poleks olnud rändekriisi, poleks Saksamaal tõenäoliselt ka parempopulismi, ütleb kolleegidega äsja mahuka populismiuuringu välja andnud Christina Tillmann.

Uuring leidis, et pea kolmandik vähemharitud ja madalama sissetulekuga sakslastest kaldub populismi suunas. Samas on AfD vastuvõetav üksnes parempoolse ilmavaatega sakslastele.

Tillmanni sõnul erineb Saksa populism muu Euroopa ja USA sarnastest liikumistest.

"Isegi see kolmandik sakslasi, kes omab populistlikke vaateid, on loomult väga tagasihoidlikud. 2/3 populistidest arvavad, et see on hea, et Saksamaa on EL-i liikmesriik. Midagi sellist Prantsusmaa või Hollandi populistide kohta ei saa öelda," selgitas ta.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: