"Kui ma näen neid fotosid ja veelgi rohkem, kui ma tutvun inimestega, keda on löödud, lükatud, ja üks inimene isegi haiglasse sattunud, ei saa ma teha muud kui kahetseda ja vabandada sekkunud politseinike nimel," vahendas Reuters Millo poolt teleintervjuus öeldud sõnu.

Tegu oli esimese vabandusega Madridi esindava ametniku poolt seoses pühapäeval Kataloonias toimunud kokkupõrgetega. Seda võib näha ka kui lepituspüüdlust Kataloonia iseseisvuslaste liidritele, kes väidetavaklt kavandavad järgmiseks nädalaks ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni.

Mitmed organisatsioonid on nimetanud Hispaania politsei poolt Kataloonias kasutusele võetud jõumeetodeid võimuliialduseks. Kataloonia regiooni esindajad on väitnud, et juhtunu tõttu sai viga kuni 900 inimest, kuid täpsem arvu ja väidetavate vigastuste ulatus on vaieldavad. Haiglate andmetel vajas põhjalikumat abi sadakond inimest, tõsisemalt vigastatuid oli alla kümne. keskvõim on teatanud, et vigastada sai üle 30 politseiniku.

Kataloonia parlament tuleb esmaspäeval kokku keskvõimu keelust hoolimata

Kataloonia regiooni välissuhete juht Raül Romeva ütles reedel, et esmaspäeval tuleb kokku regiooni parlament, et teha otsus piirkonna iseseisvusdeklaratsiooni asjus. Sellega eirab Barcelona otseselt keskvõimu, sest nimetatud istungisessiooni kokkukutsumise peatas oma neljapäevase otsusega Hispaania ülemkohus. 

Romeva andis BBC-ile antud kommentaaris mõista, et parlamendil on kavas teha otsus iseseisvuse teemal.

"Parlament hakkab arutama, parlament koguneb. On debatt ja see on oluline," vastas Romeva küsimusele, mis täpsemalt juhtuma hakkab.

Ta lisas, et praegust kriisi ei saa lahendada juriidiliselt, vaid poliitiliste vahenditega.

Puigdemonti kõne toimub teisipäeval

Kataloonia president Carles Puigdemont peab parlamendis oma kõne teisipäeval, teatas regionaalparlamendi pressiesindaja hiljem reedel. Kõne täpsema aja üle otsustavad Kataloonia rahvasaadikud veel reede õhtupoolikul.

Hetkel on seega veel ebaselge, kuidas täpsemalt esmaspäeval toimuma pidanud parlamendi istung, mille Hispaania konstitutsioonikohus tühistas, aset leidma hakkab.

Madridis algas Kataloonia politseijuhi kohtuprotsess

Madridis aga astus reedel kohtu ette Kataloonia kohaliku politsei ehk Mossos d'Esquadra juht Josep Lluis Trapero, keda võimud süüdistavad riigivastastes tegudes.

Kataloonia kohalikke politseinikke on riikliku korrakaitse poolt korduvalt süüdistatud selles, et nad olid 1. oktoobril toimunud iseseisvuslaste korraldatud referendumi ajal seaduste jõustamisel passiivsed või lausa eirasid neid. Samuti ei aidanud nad riikliku politsei töötajatel end meeleavaldajate vastu kaitsta.

Koos Traperoga annavad kohtule kahtlustatavatena tunnistusi veel üks politseiametnik ja kaks iseseisvusaktivisti.

Trapero juhtum puudutab otseselt siiski juhtumit, mis leidis aset 20. septembril Barcelonas, kus tekkis vastasseis politsei ja meeleavaldajate vahel.

Riigivastast mässu puudutava seadusesätte - mis on olnud karistusseadustikus alates 1822. aastast - kasutamine on kaasaegses Hispaanias haruldane ning süüdimõistmise korral võib selle eest karistada kuni 15-aastase vabadusekaotusega.

Rajoy kutsus Kataloonia liidrit üles ühepoolsest deklaratsioonist loobuma

Hispaania peaminister Mariano Rajoy kutsus neljapäeval uudisteagentuurile EFE antud intervjuus Kataloonia regiooni presidenti Carles Puigdemonti üles loobuma plaanidest kuulutada piirkonna iseseisvus ühepoolselt välja. 

Valitsusjuht selgitas Reutersi teatel, et Kataloonia kriisi lahenduseks on kiire naasmine seaduslikkuse juurde ning seetõttu peaks Puigdemont tegema kiiremas korras avalduse, kus ta teatab, et ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni ei tule.

Rajoy sõnul aitaks see samm vältida edaspidiseid halbu sündmusi.

Hispaania valitsus lükkas neljapäeval taas kord selgesõnaliselt tagasi Kataloonia regionaalvalitsuse nõudmise, et vastasseisu peab tulema lahendama mingi riigiväline vahendaja.

"Valitsus ei pea läbirääkimisi millegi ebaseadusliku üle ning ei lepi väljapressimisega," seisi Rajoy valitsuse pressiteenistuse avalduses. "Läbirääkimiseks on demokraatias ainult üks tee, seaduslik tee."

Samal ajal lubavad aga Kataloonia iseseisvuslaste juhid, et iseseisvuse ühepoolne väljakuulutamine regiooni parlamendis võib aset leida juba esmaspäeval.

Hispaania konstitutsioonikohus aga teatas neljapäeval, et kuulutab selle esmaspäevase istungi õigustühiseks.

Puigdemont süüdistas kolmapäeval Hispaania kuningat

Puigdemont süüdistas kolmapäeva õhtul Hispaania kuningat Felipe VI "tahtlikult miljonite katalaanide ignoreerimises".

Televisioonis tehtud pöördumises süüdistas Puigdemont, et kuningas kiidab heaks Hispaania valitsuse seisukoha.

Puigdemont ütles, et tema pooldab vahendaja kasutamist kriisis, kuid Hispaania valitsus seda ei soovi.

"See vajab vahendamist. Me oleme saanud viimastel tundidel erinevaid pakkumisi ja saame neid veel. Kõik nad teavad, et ma olen valmis alustama vahendusprotsessi," ütles president.

"Ma kordan seda nii palju kui vaja: dialoog ja kokkulepe on osa meie inimeste poliitilisest kultuurist. Riik aga ei ole andnud ühtki positiivset vastust neile pakkumistele," lisas ta.

Ta viitas ka sellele, et Kataloonia võib kuulutada iseseisvuse välja järgmisel nädalal.

"Ma olen kindel, et järgmise mõne päeva jooksul me näitame oma riiki parimast küljest, kui Kataloonia institutsioonid peavad heaks kiitma referendumi tulemused," sõnas Puigdemont.

Kuningas Felipe VI tegi oma telepöördumise teisipäeva õhtul. Ta mõistis hukka Kataloonia liidrite iseseisvuspüüdlused ja nimetas nende käitumist muu hulgas vastutustundetuks.

"Kataloonia liidrite vastutustundetu käitumine seab ohtu Kataloonia ja kogu Hispaania majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse. Nad on ennast täielikult asetanud väljapoole seadusi ja demokraatiat," ütles kuningas.

Hispaania valitsus aga ei kavatse Kataloonia juhtidega iseseisvumist arutada ja rõhutas, et on valmis Kataloonia liidri Carles Puigdemontiga läbirääkimisi pidama alles siis, kui viimane loobub iseseisvuspüüdlustest ja hakkab taas seadusi järgima.

Samuti on Madrid välistanud võimaluse, et keskvalitsuse ja Barcelona vastasseisu asuks lahendama mingi vahendaja väljastpoolt. 

Madrid ja EL peavad toimunud referendumit õigustühiseks

Madrid ja Hispaania ülemkohus on öelnud, et pühapäeval toimunud referendum oli ebaseaduslik ega vastanud ka muus osas rahvahääletuse usaldusväärsust tagavatele nõuetele. Kataloonia regioonivalitsuse esindajate kinnitusel aga referendum keskvalitsuse takistusmeetmetest hoolimata õnnestus ja sellest võttis osa rohkem kui 2,2 miljonit inimest (42,3 protsenti sealsetest valijatest), kellest 90 protsenti hääletas iseseisvuse poolt.

Hispaania valitsus saatis pühapäeval referendumit takistama riiklikud politseijõud, kelle ülesandeks oli valimisjaoskonnad sulgeda ning konfiskeerida valimismaterjalid. Iseseisvusmeelsed aga asusid valimisjaoskondi kaitsma ja politsei asus sealt protestijaid jõumeetoditega eemaldama. Mitmel pool puhkesid vägivaldsed kokkupõrked ja sadu inimesi sai viga, nende seas ka umbes 30 politseinikku. Märulipolitseinikud kasutasid kumminuiasid, mitmel pool ka kummikuule.

Andmed vigastatute arvu kohta on vastukäivad, sest Barcelona ja Madridi võimud on neid erinevalt tõlgendanud ja esitanud. Kataloonia esindajad on rääkinud umbes 800 vigastatust, kuid pole selge kuivõrd tõsistest vigastustest jutt käib. Meedias on haiglate andmetele viidates varem kirjutatud, et tõsisemat abi vajas meedikutelt sadakond inimest, raskes seisus vigastatuid olevat alla kümne.

Pärast seda, kui Kataloonia regionaalvalitsus teatas referendumi õnnestumisest ja seetõttu ka " õigusest saada iseseisvaks riigiks", kinnitas Madrid, et Hispaania teeb "seaduse piires" kõik, et hoida ära Kataloonia iseseisvuse väljakuulutamine.

Ükski Euroopa riik pole Kataloonia iseseisvusreferendumi seaduslikkust tunnistanud, kuid mitmed poliitikud on teravalt kritiseerinud Hispaania valitsust ja politseid liiga jõulise reaktsiooni eest. Eelkõige on aga Euroopa riikide esindajad kutsunud vastasseisu osapooli üles rahumeelsele dialoogile, sarnase avalduse on teinud ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjon kommenteeris, et Kataloonia iseseisvusreferendum ei olnud seaduslik. Samas kutsus komisjon Hispaania valitsust üles avama dialoogi, öeldes, et vägivald ei tohiks olla poliitika vahend.

"Hispaania põhiseaduse kohaselt ei olnud eilne hääletus Kataloonias seaduslik," sõnas komisjoni pressiesindaja Margaritis Schinas pressikonverentsil.

"See on Hispaania siseasi ja sellega tuleb tegeleda Hispaania põhiseadusliku korra järgi," ütles ta ja lisas, et aeg on ühtsuseks ja dialoogiks, mitte vägivallaks.

Euroopa Parlament korraldab kolmapäeval eriistungi, et arutada vägivalda Kataloonias pühapäeval peetud keelatud iseseisvusreferendumil. Kataloonia regionaalvalitsus on nõudnud, et tüli peaks lahendama rahvusvahelisel tasandil.

Teisipäevase streigi ajal suletakse näiteks ühistransport, koolid, ülikoolid, kliinikud ja muuseumid kogu päevaks. Muuhulgas võtab üldstreigist osa ka kuulus ja kohaliku identiteedi jaoks oluline jalgpalliklubi FC Barcelona.

Kuidas edasi?

Kataloonia president Carles Puigdemont on öelnud, et ta soovib keskvalitsusega "uut arusaamist", teisipäeva õhtul aga teatas ta BBC-ile kavatsusest kuulutada iseseisvus välja "lähipäevil".

"Meil on kavas iseseisvus välja kuulutada 48 tundi pärast seda, kui kõik ametlikud tulemused on kokku loetud. See saab lõpetatud siis, kui oleme kõik välismaal antud hääled kätte saanud nädala lõpuks ning seetõttu tegutseme me tõenäoliselt nädalavahetusel või järgmise nädala alguses," selgitas ta.

Puigdemont kommenteeris olukorda veidi enne Hispaania kuninga kõnet, milles riigipea nimetas iseseisvusreferendumit ebaseaduslikuks ja andis toetuse Madridi keskvalitsusele.

Kohaliku meedia teatel on iseseisvusmeelsed Kataloonia erakonnad Junts pel Si ja CUP nõudnud, et debatt ja iseseisvumist puudutav hääletus regionaalses parlamendis tuleks korraldada järgmise nädala esmaspäeval.

Iseseisvusmeelsetel erakondadel on Kataloonia parlamendis napp enamus ning seetõttu peaks hääletuse tulemuseks olema tõenäoliselt iseseisvuse väljakuulutamine.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy on aga hoiatanud, et kui Barcelona ühepoolsetest sammudest ei loobu, võib Madrid teha otsuse Kataloonia autonoomia ajutiselt peatada.

Asjaolu, et isegi Kataloonia enda võimude kinnitusel võttis referendumist, mille seaduslikkus ja protseduuriline usaldusväärsus on niigi kaheldav, osa vaid 42 protsenti hääleõiguslikest elanikest, teeb olukorra Puigdemonti jaoks keeruliseks. Kataloonias elab umbes 7,5 miljonit inimest.

Seda kasutab Hispaania valitsus ka ära tuues välja selle, et Kataloonia elanikest ning ka rahvuselt katalaanidest pole suur osa iseseisvusmeelsed. Samuti on märgitud, et iseseisvuse teema on olnud aastaid Kataloonia poliitikute strateegiaks, kuidas keskvalitsust survestada. Peaminister Rajoy ütles lausa, et referendumi näol oli tegu "demokraatia pilkamisega" ja Kataloonia poliitikud meelitasid inimesi võtma osa "ebaseaduslikust hääletusest".

Rajoy pidas läbirääkimisi ka peamise opositsioonipartei ehk sotsialistide juhi Pedro Sánchezi ja paremliberaalse erakonna Ciudadanos liidri Albert Riveraga. Kumbki erakond ei toeta Kataloonia iseseisvumist, kuid Sánchezi arvates peaks keskvalitsus siiski asuma koheselt Katalooniaga läbi rääkima, Rivera - kes on rahvuselt katalaan, kuid toetab Hispaania koosseisus jätkamist - aga arvas, et keskvalitsus peaks rakendama põhiseadussätet ehk artiklit 155, mille kohaselt saab Kataloonia autonoomiat peatada.

Ka vasakäärmuslik erakond Podemos soovib, et Kataloonia jääks Hispaania koosseisu, kuid nende hinnangul oleks pidanud keskvalitsus laskma iseseisvusreferendumil toimuda. Pingetes süüdistavad nad Rajoyd ja nõuavad tema tagasiastumist.