Holger Roonemaa: Miks Taimaale Eestis ei meeldinud? ({{commentsTotal}})

Holger Roonemaa
Holger Roonemaa Autor/allikas: Markus Sein / Pärnu Postimees

Holger Roonemaa kirjutab oma arvamusloos, et ta ei võtnud isiklikult, kui Mohannad ja Taimaa koos lastega Põlvast Berliini poole asutasid.

„Ma õpin kindlasti eesti keele selgeks,“ lubas mulle süürlasest pagulane Mohannad tänavu kevadel Põlvas. Tegemist on sellesama pagulasega, kelle perekonnast ajakiri Time on alates aprillist mitu korda kirjutanud ning Eesti meedia kirjutatut sama palju refereerinud. 

Mohannad Abazli, tema naine Taimaa ning lapsed Wael ja Heln olid osa Time’i aasta pikkusest projektist, kus ajakirjanikud jälgisid Süüria sõja eest pagenud kolme perekonna elu paguluses. Kolme peret ühendav joon oli see, et kõikidesse sündis juba põgenikuteel olles laps. Time’i ajakirjanikud palusid minu abi, kui selgus, et Taimaa ja Mohannadi pere Kreeka laagrist just Eestisse ümber paigutatakse.

Kaks nädalat pärast Mohannadi entusiastlikku lubadust asuda eesti keelt õppima ning leida siin endale töökoht oli tema seisukoht kardinaalselt muutunud. Nüüd vaatas ta Ryanairi lennupileteid ning ootas passi kätte saamist, et Saksamaale kolida. Hoolimata sellest, et neil oli Põlvas oma korter, kolmeaastast Waeli ootas kohalik lasteaed ning Pagulasabi vabatahtlikud tugiisikud püüdsid neid sisseelamisel igati aidata.

Mohannadi ja Taimaa lugu meenus mulle, kui Time avaldas sel nädalal väikse Helni esimest eluaastat kokku võtva multimeedialoo. Loos räägib pereema Taimaa muu hulgas, et Eestis talle ei meeldi, siin vaadatakse teda imeliku pilguga, tema terele ei vastata ja bussiga sõites kardab ta, et keegi rebib ta peast hijabi. 

Kevadel, veel mõned nädalad hiljem, kui Mohannad hakkas lennupileteid otsima, aitasin tal ja tema vennal, kelle pere koos temaga Põlvasse paigutati, Põlva Rimi välisukse kõrval asuvast Swedbanki automaadist kogu nende arvel olnud raha välja võtta. Elioni internetilepingu olid nad juba üles öelnud, otsus Eestist lahkuda oli lõplik. Muidugi olin ma pettunud. Eelkõige seetõttu, et kumbki pere ei üritanudki siin hakkama saada; et nad ei osanud hinnata neile antud abi ega näha selles võimalust; et selle asemel eelistasid kolida tagasi laagrisse; ja et nad ei saanud aru oma otsuse tegelikest mõjudest.

Aga ma ei saa neid ka hukka mõista. Eestist Saksamaale lahkumine ei tähenda, et sõjapõgenikust oleks saanud majanduspagulane. Oma kodust põgenemise põhjus on jätkuvalt täiesti põhjendatud hirm elu pärast. See, et ohutusse ja turvalisse piirkonda jõudes hakkavad paljud pagulased kiiresti ringi vaatama ja liiguvad edasi Saksamaale, kus näevad endal paremaid võimalusi edukamalt hakkama saada, on inimlik. Pole saladus, et juba Kreeka laagris pagulasstaatust oodates hoiab enamus põgenikke pöialt, et neid võetaks vastu Saksamaal. 

Ja Saksamaal ongi paremad tingimused – neile, kes sinna ametlikult vastu võetakse. Lisaks ootab seal ees suur kohalik kogukond. Kui „loteriis“ ei vea ja Saksamaa asemel saadetakse ühte või teise tundmatusse väikeriiki, kus endasuguseid ei ole, sotsiaaltoetused on väiksed, halaltoitu ei leia ja tomatihind on talvel metsik, tekib pettumus ja trots: miks just minul ei vedanud?

Lisagem siia veel suhtluskeskkonna WhatsApp arvukad grupid, kus Saksamaal olevad saatusekaaslased reklaamivad sealset elu (tihti ülepaisutatult) ning nii sünnibki otsus taas kohvrid pakkida ja see üks pikk bussisõit ette võtta. Ei midagi isiklikku.

Just nendel põhjustel ei võtnud mina isiklikult, kui Mohannad ja Taimaa koos lastega Berliini bussile astusid. Küll aga on kahju lugeda, et olles juba pool aastat seal elanud, ei ole nende unistused täitunud. Mohannad teenib 80 senti tunnis laagri pesumajas töötades, Wael ei käi lasteaias. Taimaa on küll õnnelikum kui Eestis, aga ootab saatuslikku otsust, mis pere kardetavasti tagasi Eestisse saadab. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: