ERR käis Kataloonias vaatamas, kuidas valmistutakse valimisteks ({{commentsTotal}})

ERR-i korrespondent Epp Ehand käis "Välisilma" saate jaoks Kataloonias uurimas, kuidas seal valmistutakse detsembris toimuvateks erakorralisteks valimisteks.

Kaunis Barcelona on koduks rohkem kui 1,5 miljonile inimesele ja võõrustaja miljonitele külalistele. Ehand jalutas Kataloonia pealinnas ringi päeval, mil oli juba teada, et ametist tagandatud president Carles Puigdemont on Belgiasse pagenud.

Kesklinna tulnud Marc leidis tänavamelus aega, et panna pähe kõrvaklapid ja kuulata jätkuvalt sõnumit oma presidendilt.

"Ta tegi seda, mida rahvas soovis. Mina olen väiksest saadik olnud iseseisvuslane. See on mul juba kodust pärit. Olen käinud kõikidel 11. septembri (Kataloonia rahvuspüha) meeleavaldustel. Minu jaoks on see tunne," tunnistas ta.

Arvamusi leidus Barcelonas inimestega rääkides aga seinast seina.

"Tuleb jääda Hispaaniasse ja kõik. Mina ei taha segadust," rõhutas Jose.

"See jagab inimesed kahte lehte, inimesed, kes tahavad jääda Hispaaniasse ja kes ei taha. See loob pingeid ja ebakindlust tuleviku suhtes," lisas Macarena.

"Kiirustamine tapab ja neil on olnud väga kiire. Mina olen koos iseseisvusmeelsetega, aga nad on asja ajanud väga, väga, väga halvasti," rõhutas Alex.

Detsembrikuistel valimistel selgub, kuidas inimeste seisukohad on äreval ajal muutunud ja kuivõrd erineb uue regionaalse parlamendi koosseis senisest. Päevalehe La Vanguardia tellitud eelmise nädala küsitluse põhjal kaotavad iseseisvuslased parlamendis paar kohta, aga see tähendab absoluutse enamuse kaotust.

Ajakirjanduses päevasündmusi kommenteeriv Barcelona ülikooli kirjandusõppejõud Jordi Gracia usub samuti, et muutus saab olema väike, aga oluline.

"Viimased kaks kuud on iseseisvumisprotsessi kahjustanud. Iseseisvuslaste tuumik on suur ja võimas, umbes 35-38 protsenti, see on väga võimas ja siin ei ole midagi vaielda. Iseseisvuslastel on aga vaja enda poole võita veel 5-10 protsenti ja need inimesed on nüüd võib-olla tagasi tõmmanud, sest viimased kaks kuud on nii iseseisvuslastele kui ka mitteiseseisvuslastele olnud demokraatia ja kodanikuühiskonna mõttes väga alandavad," selgitas Gracia.

Kui Barcelonas toetas eelmistel valimistel 2015. aastal iseseisvusmeelseid parteisid ligikaudu 44 protsenti hääletajatest, siis mitmel pool Kataloonia väiksemates kohtades on toetus Hispaaniast lahkulöömisele oluliselt kõrgem.

Ehand külastas näiteks Gironale, kus iseseisvusmeelsed poliitikud kogusid ligi 65 protsenti häältest ja kust on pärit Carles Puigdemont.

Ehand jõudis rohkem kui 100 000 elanikuga Gironasse päeval, mil kohaliku jalgpallimeeskonnaga oli tulnud mängima Madridi Real ise. Kui paari päeva eest räägiti turvakaalutlustel isegi mängu ärajätmisest, siis lõpuks kogunesid mõlema meeskonna fännid rahumeelselt koos staadionile.

"Meie oleme siin üksnes jalgpalli pärast. Ja tuleb suur etendus," teatas Gerard. "Ma olen tulnud siia jalgpalli vaatama, aga on samuti tõsi, et mulle meeldib näidata oma tundeid. Me soovime praegu Kataloonias Hispaaniast lahkuda paljudel põhjustel."

Kümnete Kataloonia lippude kõrval võis Girona akendel näha üksikuid Hispaania lippe. Inimestega rääkides tundus, et iseseisvusmeelsus ei ole siin viimase kuu aja jooksul kahanenud, vaid pigem vastupidi, hoogu juurde saanud. Madridi kohta häid sõnu ei leita.

"Kõik meenutab veidi diktatuuri. Asjad, mida me ei osanud oodata, on taas juhtuma hakanud," väitis Gerard Serrat.

"Need inimesed, kes meid valitsevad, on minu vaatepunktist vaadates, vabandust, fašistid ja mulle see ei meeldi. Inimesena peab mul olema õigus öelda, mida ma tahan ja mida mitte. Ja seda ilma igasuguse karistuseta," teatas Mariona Fradera.

"Hispaania poliitikud kasvatavad iseseisvuslasi Kataloonias. Ma ei tea, kuidas see kõik lõpeb," ütlesid Paula ja Marti.

Järgmisena liikus Ehand Prantsusmaa piirile ja sealt edasi. Ka Perpignani linnas lehvib katalaanide triibulipp. Aga oli aru saada, et oli jõutud teisele poole Püreneesid - külm tuul puhub läbilõikavalt, karusell linna peaväljakul seisis ja linn on rahvast tühi juba pärast seitset õhtul.

Ehand küsis välikohvikus tormi trotsivatelt Lucaselt ja Nadegelt, kuidas nemad Prantsusmaa Kataloonias vaatavad piiri taga Hispaania Kataloonias toimuvat.

"Alguses ma olin nende iseseisvuse, nende emantsipeerumise poolt. Aga siis ma nägin, et Euroopa seisukohalt ja majanduslikus mõttes võib see tekitada probleeme nende riigi jaoks, tegelikult pigem Madridi jaoks," nentis Lucas Martinez.

"Mina olen pigem vastu. On tõsi, et on päriselt olemas katalaani identiteet, aga ma arvan, et nad ei taha kaitsta mitte ainult seda. Seal on rohkem mängus. Kahtluse all on pigem raha ümber jagamise põhimõte. Nad seavad kahtluse alla selle, et nad maksavad teiste eest. Samas ka teistes Hispaania regioonides tehakse tööd ja makstakse makse. Lihtsalt on rohkem probleeme, nagu näiteks siin, Perpignanis. Meil ei ole kõigil samu võimalusi, näiteks meil ei ole sama palju raha kui on võimalik teenida Põhja-Prantsusmaal. Ja sellega minu meelest ei arvestata," selgitas Nadege George.

Tühjas linnas jalutas Ehandile vastu Prantsusmaa teise omanäolise piirkonna, Provence´i endine kauaaegne president, Prantsusmaa endine justiitsminister Michel Vauzelle koos abikaasa Sylviega. Mõte Provence´i riigist ei tundu neile reaalne.

"Ei ei ei, see ei ole üldse mõeldav. Meil on kõigil oma kultuur, nagu ütleb minu abikaasa, aga eelkõige jääme prantslasteks, ja prantslasteks Euroopas," märkis Sylvie Vauzelle.

"Iga rahvas peab saama säilitada oma kultuuri. Meie oleme provanslased, väga tihedalt seotud katalaanidega. Meil on Katalooniaga sama lipp, aga me oleme samas ka prantslased. Mina soovin, et kui tulevikus hakatakse Euroopat taas üles ehitama pärast Brexitit, pidades silmas Kataloonia küsimust, pidades silmas, mu naine ütleb kindlasti, et ma räägin sellest liiga palju, Šotimaa küsimust, pidades silmas Valloonia ja Flandria küsimust, pidades silmas seda, mis toimub Itaalias, balkaniseerumist - kõik need väikesed riigid Balkanil - kui me ei võta arvesse kultuurilist vabadust, keelt - nagu Eestis, Lätis, Leedus - siis me Euroopat ei ehita," ütles endine Provence´i piirkonna president Vauzelle.

Detsembrikuised valimised näitavad, kuidas Kataloonia edasi liigub. Hetkeline kaardipaki ümberjagamine ei ole lahendus, kui sellega ei kaasne pikaajalise lahenduse otsimise tahet.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: