Belgia flaamikeelse ringhäälingu VRT teatel olid katalaanidest poliitikud ise politseisse ilmunud ja end üles andnud, vahendasid Reuters, Yle jt.

"Täna hommikul tulid viis Hispaania poolt taga otsitud isikut Brüsselis politseisse. Nad peeti kinni kella 9.17 ajal," selgitas prokuratuuri pressiesindaja Gilles Dejemeppe pressikonverentsil.

Prokuratuuri pressiesindaja sõnul kuulatakse Madridi poolt taga otsitud poliitikud juba pühapäeva pärastlõunal üle ning edasise menetluse asjus teeb kohus otsuse hiljemalt esmaspäeva hommikul.

Kõigi viie poliitiku - Puigdemont'i, Lluís Puigi, Antoni Comíni, Clara Ponsatí ja Meritxell Serreti - kohta andsid Hispaania võimud reedel välja Euroopa vahistamismääruse. Sisuliselt tähendab see seda, et Belgia peab nimetatud isikud kinni pidama ja Hispaaniale kolme kuu jooksul välja andma.

Belgia kohus peab aga 24 tunni jooksul otsustama, kas võtta isikud vahi alla või jätta edasiseks võimalikuks kohtuprotsessiks vabadusse. Puigdemont on varem öelnud, et varjupaika pole tal kavas Belgialt taotleda.

EL-i riigi kodanikul on teises Euroopa Liidu riigis varjupaiga taotlemine ja eriti selle saamine juriidiliselt väga keeruline, samas on randlikke juhtumeid olnud ning need on puudutanud eriti just Hispaaniat ja Belgiat.

Hispaania kohus saatis kaheksa Kataloonia valitsusliiget uurimise ajaks vangi

Hispaania kohtunik saatis neljapäeval kaheksa võimult kõrvaldatud Kataloonia valitsuse liiget uurimise ajaks vangi.

Neid süüdistatakse mässamises, mässumeele õhutamises ja avaliku sektori varade väärkasutamises. Samuti uuritakse nende rolli Kataloonia iseseisvuspüüdlustes.

Kaheksa vangistatu seas on võimult tõrjutud Kataloonia presidendi Carles Puigdemonti asetäitja Oriol Junqueras.

Kataloonia eksminister Santi Vila lasti kautsjoni vastu vabaks

Hispaania kohus vabastas Kataloonia tagandatud valitsuse ministri Santi Vila 50 000 euro suuruse kautsjoni vastu Madridi lähedal asuvast vanglast, ütles kohtuametnik.

Öö vanglas veetunud Vila on ainus Kataloonia regionaalvalitsuse endine liige, kellega kohus neljapäeval kautsjonitingimustes kokku leppis. Kohtuametniku sõnul vabaneb ta varsti.

Ülejäänud kaheksat valitsusliiget ei olnud kohus nõus kautsjoni vastu vabaks laskma.

Endine ettevõtlusminister Vila astus protestiks tagasi 26. oktoobril, päev enne seda, kui parlament iseseisvusdeklaratsiooni vastu võttis.

Ta jääb siiski uurimisaluseks nagu teised ministrid.

Nädal tagasi nõudsid sajad tuhanded inimesed Barcelonas Hispaania ühtsuse hoidmist

Barcelonas avaldas nädal aega tagasi Hispaania ühtsuse toetuseks meelt umbes 300 000 inimest, teatas kohalik politsei, korraldajad hindavad osalejate arvu 1,3 miljonile.

Hispaania koosseisu jäämise pooldajad kogunesid meeleavaldusele pärast seda, kui Kataloonia parlament jõuka 7,5 miljoni elanikuga piirkonna eelmise nädala reedel iseseisvaks kuulutas.

Kataloonias resideeruva keskvalitsuse esindaja andmeil osales demonstratsioonil miljon inimest.

Protestijad kandsid Hispaania punakollaseid lippe ja plakateid, millel seisis "De Todos". Sellega taheti öelda, et Kataloonia kuulub kõigile piirkonna elanikele. Ühele suurele lipule oli kirjutatud "Kõik me oleme Kataloonia" ning rahvas skandeeris "Puigdemont vangi" ja "Elagu Hispaania".

Madrid rakendas eelmisel nädalal põhiseaduse artiklit 155

Hispaania peaminister Mariano Rajoy vallandas eelmise nädala laupäeval, päev pärast Kataloonia arlamendis toimunud iseseisvumishääletust, regionaalvalitsuse. Keskvalitsus on aktiveerinud ka põhiseaduse artikkel 155 Kataloonia Madridi otsekontrollile allutamiseks.

Rajoy sõnul saadab ta laiali ka Kataloonia parlamendi ning korraldab 21. detsembril uued Kataloonia parlamendi valimised.

Peaminister loodab, et iseseisvumisvastased jõud saavutavad uues parlamendikoosseisus enamuse. Praegu on parlamendis napp enamus iseseisvuslastel - iseseisvumist pooldas reedel 135-liikmelise parlamendi 70 liiget. Hispaania ühtsust toetavad parlamendisaadikud boikottisid hääletust.

Hispaania paremtsentristlikus päevalehes El Mundo avaldatud arvamusküsitluse kohaselt kaotaksid separatistid praegu Kataloonia parlamendis enamuse.

Kataloonia kriis puhkes pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas. Referendumil, mis viidi läbi ebapiisava rahvusvahelise vaatlemise tingimustes ja mida keskvõim püüdis mõnel pool jõuga takistada, toetas Kataloonia iseseisvumist ligi 90 protsenti hääletanutest, kuid hääle andis alla poole piirkonna valijatest. Hispaania osaks jäämist toetavad inimesed suures osas boikoteerisid referendumit.

Puigdemont kuulutas 10. oktoobril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele ja et ta võtab vastu mandaadi rahvalt kuulutada Kataloonia iseseisvaks vabariigiks. Seejärel teatas ta, et peatab iseseisvuse väljakuulutamise, et püüelda dialoogi poole Madridiga.

Seda dialoogi ei tulnudki, sest keskvalitsus seadis selle tingimuseks Kataloonia võimude loobumise iseseisvuspüüdlustest.

Kataloonia iseseisvust ei ole seni tunnustanud ükski riik.