Lõheliste kuderahu valvajate töö on kandnud vilja ({{commentsTotal}})

Foto: http://www.kalastajateselts.ee

Juba neljandat sügist järjest teevad Eesti Kalastajate Seltsi liikmed ja keskkonnainspektsioon ühisreide lõheliste kaitseks ning selgub, et röövpüügiga vahelejääjate näod on tihti ühed ja samad.

Keskkonnaministeeriumi andmetel on kuderahu kaitsjate töö kandnud vilja, sest kalade arvukus on tasapisi tõusuteel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kalastajate seltsis on paarsada aktiivset liiget, kes ei pea paljuks kudemisajal Eesti lõhejõgesid valvamas käia. Valvata aga on vaja, sest siirdekalad - lõhe ja meriforell - tunnevad looduslikku tungi minna merest oma sünnijõkke kudema ja sel teekonnal on neid hõlbus kinni püüda.

Selts ja keskkonnainspektsioon korraldavad ühisreide juba neljandat sügist järjest.

"See nelja-aastane kogemus on natuke veel lühike, suhteliselt samad näod on, keda me kohtame aastast aastasse, aga tõele au andes, ma ei usu, et nad kõik on kalamehed, pigem ikka kurja peal väljas. Pahatihti on ta üsna julm - lõhest ja forellist pole lugu, põhiline et marja kätte saab, ehk kui püütakse isane kala, siis võib selle tihti leida surnuna metsa alt või jõe äärest," rääkis Kalastajate Seltsi juhatuse esimees Erki Tammleht.

Eesti lõhejõgede paisudest vabastamise ja jõgede veerohkuse kõrval on röövpüügi piiramine üks olulisemaid meetmeid lõheliste arvu suurendamiseks. Röövpüük on vähenenud ning Pirita ja Keila jõel on kalade arvu lähemalt uuritud.

"Juba praegu meil teadussuuringud näitavad, et nendes jõgedes on tekkinud viimastel aastatel ühed tugevamad põlvkonnad. Paari-kolme aasta pärast me saame tunda seda reaalset mõju, mida me näeme tagasitulevate kudevate kalade poolest, nii et se mõju on kindlasti väga oluline," sõnas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin.

Kudemisrahu ajal on kalastajate seltsi liikmed piltlikult öeldes keskkonnainspektsiooni silmad ja jalad, parimatel hetkedel on väljas 10-20 vabatahtlikku ning 5-10 keskkonnainspektorit.

"Isiku kinnipidamise ja menetlemisega saab tegeleda ainult keskkonnainspektsioon, kalastajate seltsil sellist õigust ei ole, isegi kui keskkonnainspektsiooni ei ole kaasas sellel järelevalvereidil, kus seltsi liikmed väljas on ja jõgesid kontrollivad, siis nad helistavad meile ja paluvad kaasata inspektor, kes sõidab kohale ja teeb vastavad menetlustoimingud," selgitas keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Erik Parts.

Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa üsna krõbeda trahvi ehk kuni 1200 eurot.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: