Tartu maakohus rahuldas osaliselt psühholoog Urve Kauri hagi osaühing Reiting PR vastu, sest tuvastas, et osaühingul ei olnud alust lepingut temaga erakorraliselt üles öelda, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.

Kohus leidis, et Kauril jäi saamata tasu 27,75 nõustamistunni eest ning mõistis osaühingult tema kasuks välja 832,50 eurot.

Kaur tegutses käsunduslepingu alusel Harku kinnipidamiskeskuses psühholoogina. Osaühing oli omakorda teenuse osutamiseks sõlminud lepingu politsei- ja piirivalveametiga (PPA).

Pärast mullu 16. mail Eesti Päevalehes ilmunud Urve Kauri artiklit "Kas politsei kardab hambaharja?" teatas osaühing, et peatab temaga koostöö ning põhjendas seda artikli ilmumisega.

Kaur kritiseeris artiklis erinevatest aspektidest PPA ja üldisemalt Eesti vabariigi tegevust varjupaigataotlejate kohtlemisel. Lisaks avaldas Kaur artiklis ühe keskuses kinnipeetava mehe isikuandmeid.

Osaühing leidis, et Kaur rikkus selle artikli avaldamisega lojaalsuskohustust ning avaldas infot, milleks tal õigust ei olnud.

Kaur seevastu leidis, et artikli avaldamine on õigustatud sõnavabadusega.

Kohus märkis, et sõnavabadus, millele Kaur tugineb, ei ole absoluutne õigus, kuid antud juhul ei saa artikli avaldamist pidada lojaalsuskohustuse rikkumiseks.

Kohus tõdes, et kuna nii kinnipidamiskeskus kui ka PPA on avalik-õiguslikud avalikku võimu teostavad asutused, siis selliste asutuste puhul on põhjendatud avalikkuse kõrgendatud huvi nende tegevuse suhtes ning esineb oluline avalik huvi, et nende tegevus oleks nii õiguspärane kui ka eetiline.

"Seetõttu peavad PPA ja kinnipidamiskeskus ehk sisuliselt riik, olema tunduvalt suurema kriitikataluvusega kui näiteks eraõiguslikud isikud, kes avalikku võimu ei teosta," märkis kohus.

Kohus tõdes ka, et PPA-l endal ei olnud Urve Kaurile etteheiteid seoses kriitilise artikli avaldamisega, vaid etteheited tulenesid peamiselt sellest, et ta avaldas artiklis ühe kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid.

Seega leidis kohus, et artiklis osaühingu lepingupartneri ja lõpptellija ehk PPA kritiseerimine ei ole asjaolud, mis annaks praegusel juhul alust leping erakorraliselt üles öelda.

Osaühing heitis Kaurile ka ette, et ta avaldas artiklis ühe kinnipeetava isikut ja elusaatust puudutavaid andmeid, kuid nende andmete kaitse seaduse järgi on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekul.

Kaur esitas hagi lisana kohtule selle inimese nõusoleku enda andmete avaldamiseks, kellest ta oma artiklis rääkis ning seega ei rikkunud Kaur kohtu hinnangul isikuandmete kaitse nõudeid.

Maakohtu otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.