Terras sai kaitseväe juhatajaks 5. detsembril 2011. Kaitseväe juhataja ametiaja pikkus on viis aastat, kuid valitsusel on õigus pikendada seda kahe aasta võrra, mida Terrase puhul ka tehti. Terrase ametiaeg saab läbi 5. detsembril 2018 ja ta arvatakse reservi.

"Siis ma lähen pensionile. Ja kui midagi vahepeal ei juhtu, näiteks ei võimaldata mulle mõnda rahvusvahelist ametit, siis kolin Hollandisse ja minust saab koduperemees. Kasvatan last. See perspektiiv ei olegi nii õudne pärast kümmet aastat eesliinil olemist. Kas ma seal kaua suudan olla, on kõigi poolt kaheldud, aga ma ise praegu veel arvan, et see on võimalik," rääkis Terras nädalavahetusel Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...".

Hollandis elab ja töötab Eesti suursaadikuna Terrase abikaasa Kaili.

Tänavu veebruaris andis president Kersti Kaljulaid Riho Terrasele kindrali sõjaväelise auastme. Ettepaneku selleks tegi tollane kaitseminister Margus Tsahkna. Veebruarikuise otsuse taga anda vaid 50-aastasele Terrasele kõrgeim sõjaline auaste võis olla muuhulgas kaalutlus, et Terras saaks jätkata sõjalist karjääri välismaal, näiteks NATO struktuurides või Euroopa Liidu juures.

Uue kaitseväe juhataja leidmiseni on seega rohkem aega kui näiteks riigikontrolöri leidmiseni, kelle ametiaeg lõpeb juba tuleva aasta aprillis.

Kaitseväe juhataja leitakse reeglina tegevteenistuses olevate kindralite hulgast, keda on lisaks Terrasele viis: kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, peastaabi ülem brigaadikindral Martin Herem, kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Eesti sõjaline esindajana NATO Euroopa Ülemjuhatuse (SHAPE) juures brigaadikindral Artur Tiganik ning Eesti sõjaline esindaja Euroopa Liidu ja NATO juures kommodoor (maaväes vastab kommodoorile brigaadikindral) Igor Schvede.

Kaitseväe juhataja nimetab ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul, võttes arvesse riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta.