Palo ei pea viimase miili turunduskulutuste hüvitamist õigeks ({{commentsTotal}})

Urve Palo
Urve Palo Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Kuigi valitsus otsustas, et internetiühenduse niinimetatud viimase miili arendamiseks korraldatakse avalik konkurss, siis juba olukorra kaardistamist alustanud omavalitsustele tehtud turunduskulutusi riik hüvitada ei kavatse, ütles majandusminister Urve Palo.

Palo kommenteeris Äripäeva raadios mõnede omavalitsuste pahameelt, mida tekitas valitsuse otsus viia kiire interneti niinimetatud viimane miil hajaasustustes kodudeni riigihanke korras. Nimelt on osa omavalitsusi ettevalmistustesse juba raha paigutanud, nüüd aga kavatseb riik anda hankega 20 miljonit ühele suurettevõttele, kes kõik ise ära teeb.

Palo sõnul ei saa üldistada, et kõik omavalitsused rahul ei oleks.

"Omavalitsusi on Eestis ju palju ja maakondi on 15. Tegelikult olid 15 maakonnast 10 alustanud kaardistamisprotsessi, aga neist kümnest pooled - Pärnumaa, Harjumaa, Raplamaa, Läänemaa ja Järvamaa - on öelnud, et nemad on teinud kulutusi, mida tahavad, et riik kompenseeriks," selgitas ta.

Ülejäänud maakonnad on ministri sõnul teinud tagasihoidlikumalt kulutusi ja ei ole talle teadaolevalt mingeid nõudeid esitanud.

"Mis on huvitav: me palusime kõigil omavalitsustel, kes on kulutusi teinud ja tahaksid tagasimakset, saata infot, millised kulutused need on ja kui palju. Saime infot ainult DigiMaalt, see on Pärnumaa, DigiTeelt, mis on Harjumaa, ja Digikonnalt, mis on Raplamaa, Järvamaa ja Läänemaa ühine [projekt]," kirjeldas Palo.

Ta lisas, et kõik kolm kooslust on saanud arve ühelt firmalt - TopEstilt, mis kuulub Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse endisele juhile Olav Harjole.

"Nad kõik kolm on teinud koostööd ühe isiku, ühe firmaga. Pärnumaa sealhulgas alustas juba aasta enne, kui nad said aimu, et riik tuleb, ja tegid juba kulutusi. Neid kulutusi tagasi nõuda praegu on minu meelest kurioosne," lausus majandusminister.

Kulutuste sisu uurides oli nendeks Palo sõnul projektijuhtimine, turundus ja veebisaidid. Ta peab positiivseks, et omavalitsused huvilisi kaardistasid, aga asjaolu, et selle alla pandi palju turundusraha, oli nende vaba valik, mida riik ei õhutanud.

"Väga paljud tegid seda hoopis muul moel - kuulutasid oma valla lehes, palusid anda infot omavalitsustele, sekretär registreeris ära ja ei olnud suuri kulusid. Ma põhimõtteliselt ei pea õigeks turunduskampaania kinnimaksmist, millele mina ei ole õhutust kuidagi andnud," tõdes Palo.

Toimetaja: Karin Koppel



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: