Kiire interneti püsiühenduse viimine kõikidesse kodudesse on teoks saamas ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Suveks peaks olema selge, milline telekomfirma ehitab välja kõikide Eesti majapidamisteni jõudva kiire interneti võrgu. Eestis on ligi 164 000 kinnistut, kus ei ole ligipääsu kiirele internetile.

Kiire interneti püsiühenduse viimine kodudesse, kus see puudus või ei olnud piisava võimekusega, on teoks saamas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Telekomiettevõte, kes hakkab 20 miljoni eurose toetusraha eest majapidamiseni jõudvat võrku välja ehitama, selgub juba suveks avaliku konkursi käigus.

Valgete alade väljaselgitamiseks kogus ministeerium selle aasta alguses infot Eesti sideettevõtjatelt. Valgeid alasid ehk kohti, kus erasektoril puudus seni majanduslik huvi võrku ehitada, on aga kõikjal.

"Hinnanguliselt on see pool Eesti aadressidest ehk majad, suvilad, igasugused muud hooned on ilma piisava internetiühenduseta ehk siis 30 megabitti allalaadimist. See pool jaguneb Eesti peale laiali," selgitas majandusministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling.

Huvi võrku ehitada võib olla viiel ettevõttel. Toetuse saaja ehitab nn valgel alal välja 1 gigabitist allalaadimsikiirust võimaldava võrgu, kuid teenuseid peavad seal pakkuda saama ka teised sideettevõtjad.

"Me toetame liitumisvõimaluse loomist. Liitumise võimalus tähendab seda, et inimesele viiakse piltlikult öeldes krundi piirini või aia taha või sinna vahetusse lähedusse lõpp-punkt. Ja kui inimene soovib sealt lõpp-punktis saada ühendust omale koju, siis ta peab maksma maksimaalselt 200 eurot selle võrgu ehituse ajal, et seda lõpp-punkti endale koju saada," rääkis Iling.

Riik lõpetab järgmisel aastal baasvõrgu rajamise, mis viib kiire interneti majapidamistest ja ettevõtetest 1,5 kilomeetri kaugusele.

Kuna ettevõtjate ja riigi huvi oli viimase miili ehitamiseks loid, lõid omavalitsused mitmeid ettevõtteid, et ise võrk välja ehitada.

Möödunud aastal otsustas riik, et korraldab ise 20-miljonilise toetusraha jagamise. Enne seda tegutseti kõige agaramalt võrgu loomisel Pärnumaal.

"Riik jätkab meie alustatud tööd, sest me alustasime ja küsitlesime ära, inimesed tahavad liituda, oli 7000 soovijat. Siis said ära tehtud ka võrgusõlmed, kus oleksid need välja ehitatud. Kui nüüd riik jätkab seda tööd, siis see oleks ju tore," ütles Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse liige Eeri Tammik.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: