Elektrilevi teatel ei soovi nad ise hakata internetiteenust klientidele müüma, vaid soovib rajada avatud sidevõrgu kasutamiseks kõikidele sideettevõtjatele.

„Sarnaselt nagu täna saavad jaotusvõrgu kaudu elektrit müüa kõik ligi 20 elektrimüüjat, toimiks avatud võrk ka sideteenuste pakkumisel,“ selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend.

Elektrilevi kavandab lairiba sideteenuse arendamiseks kasutada olemasolevat elektrivõrgu taristut, kuhu paigutatakse fiiberoptiline kaabel.

„Mitme taristu ehitamis- ja halduskulude ühendamisega saab ühiskond kokkuvõttes oluliselt odavamad teenused,“ ütles Tiisvend.

Tema sõnul tõi näiteks sünergia tänavavalgustuse ühishaldamisel elektrivõrguga kaasa märgatavalt väiksemad kulud ja paranenud valgustusteenuse kvaliteedi.

„Näeme, et sarnane ühishaldamise mudel võimaldaks kuluefektiivselt ja kvaliteetselt tuua lairibaühendus võimalikult paljude Eestimaa kodudeni,“ lisas ta.

Elektrilevi kavandab 2018. aastal läbi viia erinevates Eestimaa kohtades pilootprojektid, mille eesmärk on testida ühendatud võrkude ehitamist ja haldamist erinevate tehniliste lahenduste abil ja erinevates tingimustes.

„Pilootprojektid viime läbi nii tihe- kui ka hajaasustusega piirkondades. Testimise tulemusel selgitame erinevates kohtades kõige paremini toimivad ja kuluefektiivsemad lahendused,“ ütles Elektrilevi tootearenduse ja teenuste osakonna juhataja Taavo Randna.

Valitsus plaanib riigihanget

Valitsus kavatseb kuulutada kiire interneti maapiirkondadesse viimiseks välja riigihanke, kus võivad osaleda ka suurfirmad, nagu Elektrilevi ja Telia, mis on juba astunud omapoolseid samme üle-Eestilise kiire internetivõrgu väljaehitamiseks.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul on Telia saanud oma peakontorilt 50 miljonit eurot, et hakata rajama üle Eesti kiire interneti viimast miili. Samas suunas on samme astunud ka Elektrilevi.

Valitsuse seisukoht ongi nüüd, et riik ei saa investeerida sinna, kus turg juba toimib.

"Sellest tulenevalt oleme otsustanud, et teeme üldise riigihanke, kus kutsume osalema ettevõtteid, kes kogu Eesti kataks kaasaegse internetiühendusega ära, kaasaarvatud hajaasustus. See oleks paketi osa ja seda teeks viie kuni seitsme aastaga ja inimeste osalus võiks olla mitte rohkem kui 200 eurot majapidamise kohta," rääkis Palo.

Kuna ettevõtted on majanduslikult huvitatud lairiba võrgu viimisest tiheasustusega piirkondadesse, on võtmeküsimuseks, kuidas meelitada neid viima see ka kaugematesse kohtadesse. Elektrilevi ei välista sellisel riigihankel osalemist.

Telia tehnoloogiadirektor Kirke Saar teatas "Aktuaalsele kaamerale", et Teliale tuli nende mainimine ministeeriumi avalduses ootamatusena.

Saare sõnul on teema veel liiga toores, et edasisi arenguid kommenteerida. Ta rõhutas, et Telia alustas interneti püsivõrgu arendamise projektiga juba eelmisel aastal.